Euroopa Komisjon: Eesti tootlikkus on madal, teadustegevus ning innovatsiooni arendamine ebapiisav
Täna avaldas Euroopa Komisjon nn talvepaketi ehk liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra aastaanalüüsi, sealhulgas ülevaate komisjoni riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusammudest ning hinnangu võimalikule makromajanduslikule tasakaalustamatusele.
Euroopa majandus kasvab jõuliselt ning positiivsete majandusväljavaadetega käib kaasas tööturu ja sotsiaalse olukorra paranemine. Siiski ei ole majanduse elavnemine jõudnud kõikide ühiskonnaliikmeteni võrdselt ja struktuursed kitsaskohad pärsivad mõningates liikmesriikides majanduskasvu ja lähenemist. Seetõttu peaksid ELi riigid praegust jõulist majanduskasvu ära kasutama ja veelgi tugevdama oma majanduse aluseid.
„Tugeva majanduse eeldus on see, et tegeldakse lakkamatult oma nõrkade kohtade kõrvaldamisega, ka headel aegadel. Nüüd, mil Euroopa majandus kasvab aastakümne kiireimas tempos, peaks meie strateegia nii ELi kui ka riigi tasandil olema just selline,“ märkis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
Eesti riigiaruande kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2017. aastal üle 4%, seda peamiselt tänu välismajanduskeskkonna paranemisele ja investeeringute mahu suurenemisele. Prognooside kohaselt peaks SKT reaalkasv stabiliseeruma 2018.–2019. aastal 3% kandis, kuna investeeringute kasvu algne mõju möödub. Eksport ja sisetarbimine peaksid jääma tugevaks kasvumootoriks, kuigi inflatsioon ja pingeline tööturg võivad nende arengut mõjutada. Eesti eelarvepoliitika on aga muutunud lõdvemaks, struktuurne eelarvepuudujääk suureneb aastatel 2018–2019 tõenäoliselt märkimisväärselt (ligikaudu 1,5 %-le SKTst).
Peamiste probleemidena tuuakse Eesti puhul välja demograafilisest langusest tuleneva tööjõu vähenemise tagajärjed, sotsiaalkaitsesüsteemi kitsaskohad ning ebapiisav teadustegevuse ja innovatsiooni arendamine.
Tööealise elanikkonna märgatav vähenemine suurendab survet tööjõukuludele. Samal ajal on tootlikkuse tase allpool ELi keskmist, mis võib olla seotud tagasihoidlike tulemustega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Kuigi Eestis on mõned kõrge lisandväärtusega ja teadmistemahukad sektorid, on ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning teadusasutuste ja ettevõtete koostöö jätkuvalt kasinad. Inimesed on Eesti kõige tähtsam ressurss ja edaspidise majanduskasvu tagamiseks on esmatähtis kasutada ressursse tõhusamalt ning suurendada teadmistemahuka tegevuse osakaalu majanduses.
Sotsiaalvaldkonnas on Eesti jaoks suurimaks probleemiks ajakohase sotsiaalse turvavõrgu loomine. Hiljutised maksureformid on küll suurendanud töötamise stiimuleid madalama sissetulekuga elanikele, kuid jätkuvalt on murekohaks suur sissetulekute ebavõrdsus ning üha suurenev vaesusriskis elavate inimeste hulk. Rahastamise ebapiisavus on suurim pensionide, puudega inimeste toetuste ja pikaajalise hoolduse teenuste puhul. Ehkki vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi muudetakse paindlikumaks ja sellega nähakse ette ühekuuline vanemapuhkus üksnes isadele, on Eesti sooline palgalõhe endiselt üks Euroopa suurimaid.
Talvepakett on osa iga-aastasest ELi tasandi poliitika koordineerimise tsüklist ehk nn Euroopa poolaastast.
