Saaremaa silda plaanivad ärimehed kergitasid plaanidelt katet
Internetilehel saartesillad.ee kirjeldavad Saaremaa silda plaanivad ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt esmakordselt arvude ja numbrite keeles seda, milline plaanitav sild peaks välja nägema. Tuleb välja, et mehed plaanivad ka nn "teist etappi".
Silla trass on plaanitud mandrilt Virtsust vana kalatööstuse territooriumilt, mis koosneb peamiselt kasutamata maast koos vanade hoonevaremetega. Trassi pikkus maal oleks mõnisada meetrit.
Merel kulgeks trass Virtsu sadamast põhja suunas, kõigepealt üle mere madala osa, edasi paralleelselt parvlaevateega, kuni jõuaks Muhu saarele mõnisada meetrit praegusest Kuivastu sadamast põhja poole. Trass järgiks praegust parvlaevateed kõige rohkem.
Muhu saarel algaks trass praegusest Kuivastu parvlaevasadamast põhjas, kulgeks mööda niidualasid ja ühineks Kuivastu–Kuressaare maanteega Pädaste maanteest läänes.
Hinnasilt 450 miljonit eurot
Konsoolsilla ehitushind koos peale- ja mahasõitudega on vahemikus 400-450 miljonit eurot, väidavad ärimehed. Lisaks infrastruktuuri ehituskuludele hõlmavad need kulud planeerimiskulusid ja muid väljaminekuid, nagu kinnisvara ja maa omandamine. Kuigi mõned kulud võivad ilmneda varem, paigutatakse kõik kulutused ehitusperioodi alla aastatel 2022-2025.
Hinnavahemik on tuletatud 2011. aastal valminud “Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas” toodud hindade diskonteerimisel tänapäeva. Määramatus on tingitud informatsiooni puudulikusest, mis puudutab tänapäevaste tehnoloogiate efektiivsust ja tehnoloogilisi kontseptsioone.
Hinda võib meeste sõnul võrrelda ka teiste Euroopa pikimate sildade maksumusega, kuid igaüks neist on erineva tehnoloogia, tüübi ja kasutusvaldkonnaga. Iga meeter lisalaiust maksab kümneid miljoneid rohkem, sama kehtib ka raudtee võimaluse lisamisel. Hinnang põhineb Soome inseneribüroo WSP OY arvamusel.
Praamidest ei piisa
Viimase 15 aasta liiklusvood näitavad meeste hinnangul üle 4% keskmist kasvu. 2017. aasta ülevedu 710 000 inimest viitab nende meelest, et olemasolevad praamid ei jõua sellist liiklusvoogu teenindada. Kasvu jätkamisel oleks aastaks 2030 vaja juba vähemalt kahte lisapraami.
Praamiliikluse jätkumisel saavutab liiklusvoog sama taseme võrreldes silla avamise järgse 15% tõusuefektiga aastaks 2033.
"On selge, et isegi pärast liiklusvoogude stabiliseerimist ei suuda praamindus sellist voogu ka nelja laevaga katta," kirjutavad ärimehed.
Liiklusprognooside võtmeteguriteks on turismi ja külastatavuse areng, muutused Saare- ja Muhumaa rahvaarvus, majanduslikud muutused ja autostumise kasv. Lisaks neile avaldavad liiklusprognoosile olulist mõju ülesõiduhinnad ja püsiühenduse avamine.
"Eeldatavasti suureneb liikluvoog silla avamisega esimesel paaril aastal 10-20%," väidavad Hein ja Kütt.
Kasumisse kolmandaks tegevusaastaks
Mehed hindavad, et esimesel tegevusaastal 2024 jääks sild 4,7 miljoniga kahjumisse. 2025. aastal kasvaks kahjum 8,3 miljonini (esimesel kahel aastal on piletituluks arvestatud null), kuid 2026. aastaks prognoosivad nad juba 8,3 miljoni euro suurust puhaskasumit - seda veaks üles esiteks piletitulust oodatav 15,9 miljonit ning soovitud riigi dotatsioonist saadav 14,3 miljonit.
Mehed pakuvad silla ületamise hinnaks püsielanikule kaheksa, kõigile teistele aga 17 eurot. Mõlemal juhul oleks sild odavam kolme või enama reisijaga autodele.
Raivo Hein kohtumisel peaminister Ratasega jaanuaris 2018. Foto: riigikantselei
