Soome analüütik: Tallinna-Helsingi tunnelile looks hea põhja eelnev raudteepraamiühendus
Hernesniemi kirjutab, et raudteepraam veab kauba- ja reisironge samamoodi nagu tavaline parvlaev veokeid, sõiduautosid ja reisijaid. Raudteepraamiliiklust on vaja raudteeliikluse suurendamiseks selliste mahtudeni, et tohutu tunneliinvesteering vajalikuks ning ühiskondlikult ja majanduslikult tasuvaks muutuks, vahendab Talouselämä.
Raudteepraamiliiklus peaks looma ja kasvatama transpordiahelaid, mis muudavad planeeritava raudteetunneli võimalikuks, märgib Hernesniemi. Millised need transpordiahelad olla võiksid?
Suure Soome biotoodete tehase logistikajuht oleks rahul, kui saaks metsa ületootmispiirkondadest Eestist, Lätist või Valgevenest tehasesse puitu ilma ümberlaadimisteta, toob Hernesniemi näiteks.
Elektrijaamad võiksid tuua oma konveieritele puiduhaket ja pelleteid. Raahe või Tornio terasetehaste sarnased tootmisüksused transpordiksid oma tooted otse klientidele edasiseks töötlemiseks, kirjutab Hernesniemi.
Tunneliuuring sisaldab Hernesniemi sõnul kauba ja veokikoormate transporti Helsingi-Vantaa lennuväljale ehitatavast terminalist. Helsingi-Vantaa on märkimisväärne reisiliikluse sõlm Aasia lennuliiklusele. See võiks olla ka kaubaliikluse sõlm. Praegu liigub lennukiga saabunud kaup Euroopa suunas edasi veokitega.
Kiirkaubaterminal võidaks Hernesniemi hinnangul ehitada juba praegu ja ühendada see raudtee abil Kerava-Vuosaari tunneli kaudu Vuosaariga. Raudteepraamiga ja mööda Rail Balticat liiguks kaup peatumata edasi.
Kasvav internetikaubandus suurendab kaubavedu õhu kaudu Aasiast Euroopasse. Kiirkaubaterminali vajab ka Soome tööstus kiire ekspordi- ja varustustranspordi jaoks ning kaubandus oma impordi jaoks. Nii loodaks valmis infrastruktuur ja transpordiahelad 2026. aastal valmiva Rail Baltica jaoks.
Hernesniemi peab võimalikuks isegi reisijateliiklust näiteks Berliini ja Rovaniemi vahel. See eeldaks lisainvesteeringuid Kerava-Vuosaari tunnelisse, mis on projekteeritud ainult kaubaliiklusele.
Värske näide investeeringust raudteepraamidesse ja vastavatesse sadamalahendustesse on Hernesniemi sõnul Rootsi Trelleborgi ja Saksamaa Sassnitzi vaheline liiklus. Aastakümne vahetusel tehtud investeeringud maksid 50 miljonit eurot, Euroopa Liit andis kümme miljonit. Samasuguse investeeringuga saaks Helsingi Vuosaari ja Tallinna Muuga vahel algust teha, kirjutab Hernesniemi.
