LOE TÄISMAHUS | RMK ja tselluloositehase arendajate leppe jaanuarikuine mustand lekkis. Tänaseks on Est-Forilt aga üks eriõigus ära võetud
Facebooki gruppi "Eesti Metsa Abiks" postitati eile RMK ja Est-Fori tselluloositehase arendajate koostööleppe mustand, mis kannab kuupäeva 9. jaanuar. Alates sellest ajast on lepet aga korduvalt muudetud. Est-Forilt on näiteks võetud ära õigus anda lepe ilma RMK-lt luba küsimata üle sidusettevõtjale.
Siiani on avalikkusele segaseks jäänud, milline oleks "ühiste kavatsuste protokolli" reaalne juriidiline jõud. Ka dokumendist ei saa selles osas täit selgust. Küll viitab sellele, et tegu pole päris sümboolse kokkuleppega, järgnev lõik: "Kavatsuste Protokollist tulenevad mis tahes vaidlused lahendatakse Poolte läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus."
RMK nõukogu esimees Andres Talijärv ütles eile ERR-ile, et riigiettevõte on tellinud leppe mustandile õigusliku analüüsi ning "ülemäära suuri" kohustusi sellega väidetavalt ei võetaks. "Pigem annaks see lepe signaali, et juhul kui see tehas peaks kunagi Eestisse tulema, siis sel tehasel on võimalik osaleda enampakkumisel, kus neile sobilik puidu kogus on saadava. Sellega peaks kavatsuste protokoll ka piirduma," lausus Talijärv.
Est-For lepet oma suva kohaselt edasi anda ei saa
Jaanuarikuises mustandis on kirjas, et ostjal ehk Est-Foril on õigus üle anda ja loovutada kavatsuste protokoll ning sellest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas oma õigus sõlmida tarneleping ja saada selle pooleks, mis tahes sidusettevõtjale.
"Sealhulgas, kahtluste vältimiseks, mis tahes 100% Ostjale kuuluvale tütarettevõtjale või mistahes Ostja sidusettevõtjale, millel on sama osanike ring ilma Tarnija eelneva kirjaliku nõusolekuta," seisab mustandis. Selgituseks - sidusettevõte on ettevõte, mille üle investoril on oluline mõju ja mis ei ole investori tütarettevõte.
See tingimus on aga ära muudetud. "Seda punkti on täpsustatud. Kavatsuste protokolli ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei tohi kumbki osapool ilma kirjaliku nõusolekuta üle anda," ütles RMK kommunikatsioonijuht Kristi Parro.
Parro kinnitusel on muudatusi veelgi, kuid nendest rääkida ei saa. "Kõige värskem RMK täiendustega tööversioon oli laual eilsel RMK nõukogu koosolekul, kus otsustati, et endiselt tuleks dokumendis toodud punkte täpsustada. Kuna aga täiendusi ei ole osapooled veel läbi rääkinud, ei saa ka täpsemalt välja tuua, mille osas täiendusi tehti," sõnas ta.
Hind oleks seotud Põhjamaadega
Mis puudutab plaanitavat müügihinda, siis selle kohta kirjutatakse mustandis järgmist: "Tarnelepingus kohaldatav müügihind on vastava paberipuidu harilik väärtus, mis on seotud vastavate hindadega Põhjamaades (sealhulgas Soome, Rootsi ja Norra)". Asi näeks välja järgmine:
Est-For esitaks RMK poolt 2019. aastal avaldatava müügiteate põhjal RMKle taotluse paberipuidu (kask, kuusk, mänd) ostmiseks ning pooled peaks läbirääkimisi ja sõlmiks tarnelepingu hiljemalt 2020. aastal.
Iga-aastane paberipuidu (kask, kuusk, mänd) tarnemaht oleks 560 000 tihumeetrit, kuid mitte rohkem kui 50% RMK iga-aastasest nende sortimentide tarnemahust, sealjuures oleks eelnimetatud mahu raames iga-aastane kase tarnemaht umbes 250 000 tihumeetrit ning iga-aastane kuuse ja männi tarnemaht umbes 310 000 tihumeetrit.
Taaskord oleks Est-Foril üks lisaõigus - poolte kohustused jõustuks alates 1. juulist 2022, millist tähtaeg võiks aga Est-For edasi lükata kuni kahe aasta võrra, teatades sellest kirjalikult RMK-le aasta ette. Leping kehtiks 15 aastat alates esimesest tarnest.
Leppes on ka kirjas, miks RMK-le üldse see kõik: "Projekt looks olulist lisandväärtust võrreldes paberipuidu ekspordiga. Projekti elluviimine tagaks pikaajalise ja stabiilse nõudluse paberipuidu järgi ning võimaldaks RMK-l saavutada puiduturustusstrateegias 2015-2020 seatud eesmärke. Projekt panustaks ka taastuvenergia
eesmärkide saavutamisse."
Loe lepet täismahus siit.
