Reuters: Vene miljardid libisevad läbi Läti hõreda võrgu

Läti alustas 2017. aastal vaid 85 rahapesujuurdlust, kuigi sealsed pangad registreerisid 17 900 kahtlast ülekannet, teatab Reuters oma nähtud andmetele viidates.

Läti peaminister Māris Kučinskis on lubanud investeerida rohkem pankade järelevalvesse pärast seda, kui USA algatas Läti suuruselt kolmanda panga ABLV sulgemise, süüdistades seda rahapesus ja Põhja-Korea vastaste sanktsioonide rikkumises, teatab Reuters.

Suuremaid ressursse tervitab Läti rahapesuvastast ametkonda kaks aastakümmet juhtinud Viesturs Burkāns, kes sooviks ka kahtlusalustele süüdistuste esitamiseks vajalike tõendite hulga vähendamist.

„Tõendite tase on Lätis üsna kõrge, kui võrrelda teiste riikidega,” ütles Burkāns, kelle alluvuses on 33 töötajat, kellest mõned saavad palka vaid 800 eurot kuus. „Süüdimõistetud isikute arv aastas on väike – kümne lähedal.”

Võimudele teada antud ebatavaliste või kahtlaste pangaülekannete arv Lätis jääb kaugele maha Šveitsi ja Euroopa Liidu samasugusest statistikast.

2017. aastal edastati Läti võimudele 225 esildist ehk üks protsent kahtlaseks peetud ülekannetest, selgub valitsuse andmetest, mida Reuters on näinud.

Šveitsis edastati 2016. aastal politseile 60 protsenti teadetest kahtlase tegevuse kohta.

Kogu Euroopa Liidus uuris politsei 2014. aastal kümnendikku umbes miljonist rahapesukahtlusega ülekandest, selgub Europoli andmetest.

„Lätis on meil parim seadusandlus,” ütles endine justiitsminister Jānis Bordāns. „Probleem on jõustamine. Kes on kontrollija?”

Alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on enam kui tosin Läti panka reklaaminud end Venemaa ja teiste endise Nõukogude Liidu klientide jaoks väravana lääne turgudele ja lubanud Šveitsi stiilis saladuse hoidmist.

Paljudel juhtudel on raha sisestatud Läti panka ja siis saadetud edasi kontodele mujal. Et Läti on Euroopa Liidu liige, peetakse ülekandeid lääne pankade jaoks vähem riskantseteks kui otse Venemaalt tulevaid.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas juba ammu, 2007. aastal, et Lätil on lõdva valvsuse maine pangakontode avamisel ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kritiseeris Lätit 2015. aastal ebapiisava tegevuse eest finantskuritegevuse ja rahapesu vastu.

Läti pangandussüsteemi läbipaistmatus rajanes sellel, et paljud laenajad, kes võtsid vastu välismaa hoiuseid, ajasid asju riiulifirmadega, mistõttu oli lõplikku kasusaajat keeruline kindlaks teha.

2015. aasta kõrgpunktis oli Läti pankades välisklientide hoiuseid umbes 12 miljardit eurot, selgub riigi finantsjärelevalveametkonna andmetest. Pankurite ja ametnike sõnul tuli suurem osa sellest rahast Venemaalt.

„Raha hoiustatakse siia lühikeseks ajaperioodiks või saadetakse edasi Lääne-Euroopasse ... aga enamasti Šveitsi,” ütles Burkāns.

Mõned kliendid kasutavad ära ka Läti skeemi, mis annab pea kogu Euroopas vabalt reisida võimaldava elamisloa, kui sealsesse panka hoiustatakse viieks aastaks vähemalt 280 000 eurot.

Üks anonüümseks jäänud Läti ametnik ütles Reutersile, et need kliendid tekitasid pankade jaoks tulusa äri. 2015. aastal käitleti umbes 15 miljardit dollarit makseid kuus.

Paljud Reutersiga rääkinud ametnikud nõustusid, et ressursside puudumine ja nõrk reeglite jõustamine on muutnud Läti finantssüsteemi kontrollimise raskeks.

Lätist viidi eelmisel aastal sularahas välja üle 200 miljoni euro, mis tähendab, et alates 2015. aasta algusest on Lätist lahkunud üle 750 miljoni euro sularaha.

Anonüümseks jäänud ametnik ütles Reutersile, et kaalutakse „riskimaksu” kehtestamist pankadele, mis ajavad äri klientidega, kelle identiteet ei ole selge. Valitsus tahab lihtustada ka pankadelt litsentside äravõtmist ja karmistada reegleid sularaha väljaviimisele Lätist.

„Üsna suur osa neist mitteelanikest tuleb endiselt riiuli- või offshore-firmadest, mida peetakse kõige riskantsemateks,” ütles Läti rahandusminister Dana Reizniece-Ozola. „Järgmistel aastatel tõmbub mitteelanike äri ilmselt kokku. Aga mitteelanike äri ... ma ei ütleks, et see on täielikult halb.”

Kui osa Läti poliitikuid ja pankureid jätkaks Venemaa rikka eliidi teenimist, siis teised tahavad reforme.

„Kui Läti taastas iseseisvuse, oli ta vaene ja korrumpeerunud, jõukude ja maffiaga. Ma ei näe seda enam,” ütles Läti korruptsiooni tõrje ja ennetamise büroo (KNAB) juht Jēkabs Straume. „On endiselt korruptsiooni... aga asi paraneb. On olemas poliitiline tahe muutuda.”