Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on majandamiskulude võlgnikud korteriühistute üks suuremaid probleeme. Ta soovitab võlaga hakata tegelema kohe kui maksed lakkavad.

"Kindlasti mitte võlga kuhjuma jätta, vaid otsida aktiivselt võimalusi kokkuleppeks näiteks perioodiliste osamaksete tasumise näol," kõlab Mardi soovitus. "Võlanõute menetlemisel on kuldreegl, milleks on kiirus. Mida kauem võlanõude menetlusega tegeletakse, seda kallimaks muutub menetlus ja probleemseks raha saamine. Samuti on oluline teada, et uuest seadusest tulenev pandiõigus korteriühistutele tagab eelisnõudeõiguse maksimaalselt ühe aasta majandamiskulude suuruses summas."

Üks võimalus on minna ka kohtusse. Mõnel kohtuistungil on kohus teinud ettepaneku lõpetada korteriühistu võlavaidlus kohtuliku kompromissiga. Mida see tähendab?

"Vastavalt kohtu ettepanekule peaksite alustama võlgnikuga läbirääkimisi, leidmaks ühisosa kohtuvaidluse kokkuleppega lõpetamiseks," selgitab Eesti korteriühistute liidu jurist Margus
Saulep ajakirja Elamu uues numbris. "Võlanõuete puhul on võlgnikud leppinud ühistutega näiteks kokku võla tasumises perioodiliste osamaksetega."

Kui kompromissläbirääkimised on edukad, vormistavad pooled kohtuliku kompromisslepingu, milles on ära näidatud võla likvideerimise tingimused, sealhulgas maksetähtajad. "Kompromissleping edastatakse kohtule kinnitamiseks. Kohus kinnitab kohtuliku kompromisskokkulepe kohtumäärusega, mis edastatakse nii hagejale kui ka kostjale. Juhin veel tähelepanu sellele, et kui võlgnik kohtumääruses märgitud kompromisstingimusi ei täida, saab korteriühistu pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetluse," selgitab ta.