Margus Suumanni sõnul ei ole kinnisvaramaaklerite tegevus Eestis seadusega reguleeritud ning maakleriks võib sisuliselt hakata iga inimene.

“Klient peab ise olema maaklerit valides ettevaatlik, sest Tallinna kinnisvaraturul teevad kolmandiku tehingutest asjaarmastajad – niiöelda kilekotiga maaklerid. Tulemusena on lepingud pahatihti ebakorrektsed, raha liigubki kilekotis ja ka maksud jäetakse tasumata,” ütles Suumann ja lisas, et 14. märtsi Pealtnägija juhtumi puhul oli tegemist nahaalse petisega, kes kahjustas korrektsete kinnisvaramaaklerite mainet.

“Sarnased juhtumid on tõenäolisemad ühemehefirmade puhul, kus kinnisvarabürool puudub kindla aadressiga kontor ning sisuliselt on ettevõtte juht ja maakler sama isik. Konfliktsituatsioonis ei ole petetud kliendil kellelegi kaebust esitada, rääkimata kohaletulemisest. Juhul kui ka telefoninumber on välja lülitatud, siis jääb üle ainult politseisse pöörduda,” rääkis Suumann.

Margus Suumanni sõnul ei tasu kinnisvara ostes anda ettemaksu maakleri või müüja kätte, vaid see tuleks hoiustada kinnisvarafirma või notari deposiitkontol. “Mingil juhul ei peaks andma sularaha tundmatu maakleri kätte,” hoiatas Suumann.

“Maakleri usaldusväärsust näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmelisus ning ka maaklerifirma taust. Hea mainega kinnisvarafirma ei saa mainekahjuga riskeerida ja vastutab oma töötajate tegevuse eest. Korrektse firma esindaja sõlmib alati kliendiga käsunduslepingu, nagu seda nõuab ka maakleri kutsestandard,” lisas Suumann.

“Soomes ja Rootsis on maakleri teenus riiklikult reguleeritud ja pettuste vähendamiseks peaks see ka Eestis nii olema,” ütles Suumann.
Kuidas turvaliselt kinnisvara soetada