Eriti tunnetavad seda Ossinovski sõnul nooremad ja vanemaealised töölised, aga kindlasti ka noored emad. Noort ei võeta tööle, sest tal pole kogemusi. Kogemusi aga ei ole võimalik koguda, sest tööle ei võeta, selgitas Ossinovski Eesti Inimõiguste Keskuse ja sotsiaalministeeriumi konverentsil „Vanus on vaid number! Kas ka tööturul?“.

Vanemaealised põrkuvad tööjõuturul tööd otsides aga just vastupidise probleemiga: neil on liiga palju kogemusi. Nii kaheldaksegi vanemaealiste juures nende motivatsioonis omandada uusi kogemusi ja oskusi.

„Kui suhelda tööandjatega, siis on tunda väljendamata hoiakut, et ega need 50+ inimesed on põhimõtteliselt pensionile minemas,“ rääkis Ossinovski, lisades, et meie ühiskonnas elab jätkuvalt arusaam, et 55 aastaselt tuleb hakata pensionile minema. Tegelikult on 50-aastasel inimesel veel neljandik tööelu ees.

„On groteskne suhtuda inimesesse, kel on veel neljandik tööelu ees, suhtumisega, et tiksu siin pensionini ära, aga sinusse ei ole mõtet investeerida ega panustada sellesse, et sa uusi oskusi omandaksid,“ lausus Ossinovski.

Ossinovski sõnul võib stereotüüpidest lähtumine võib viia selleni, et inimene ise hakkab endasse suhtuma viisil: „Ah, mis mina enam“. Sellist suhtumist on tema sõnul ühiskonnas palju.

„Organisatsioonid, mis hindavad mitmekesisust ja koemust, on konkurentsivõimelisemad ja suurema kliendibaasiga. Organisatsioonid, kes kasutavad paremini tööjõuressursse ja panustavad sellesse, et inimesed tunneksid ennast tööl paremini, suurendavad töötajate motivatsiooni ja ka enda kui ettevõtte mainet,“ lausus Ossinovski.