Miljardite küsimus: Euroopa Komisjoni avaldas digimaksuplaani, millega gigantidele turja hüpatakse

Täna avalikustati Euroopa Komisjoni digimaksuplaan, millega tahetakse maksustada selliste digitaalmajanduse gigantide nagu Google'i ja Facebooki Euroopa Liidus teenitut ning vältida Euroopa Liidust raha väljavedu.

1. ettepanek raames tehakse ELis digitaalvaldkonna suhtes kohaldatava äriühingu tulumaksu eeskirjade ühisreform.

See ettepanek võimaldaks liikmesriikidel maksustada oma territooriumil loodud tulu, isegi kui ettevõtja kohapeal füüsiliselt ei asu. Uute eeskirjadega tagataks, et veebiettevõtjate osa riigi rahanduses on samasugune nagu tavapärastel füüsiliselt eksisteerivatel ettevõtjatel.

Digiplatvormil loetakse olevat liikmesriigis maksustatav „digitaalne kohalolek“ või virtuaalne püsiv tegevuskoht, kui ta vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

– tema aastatulu liikmesriigis ületab seitsme miljoni euro suuruse künnisväärtuse;

– tal on liikmesriigis maksustamisaastal üle 100 000 kasutaja;

– ettevõtja ja ärikasutajate vahel on maksustamisaastal sõlmitud üle 3000 digiteenuseid käsitleva ärilepingu.

Uute eeskirjadega muudetakse ka liikmesriikidele tulu jaotamise viisi, et paremini kajastada seda, kuidas ettevõtjad veebis väärtust loovad. Näiteks sõltuvalt sellest, kus teenuse kasutaja selle tarbimise ajal asub.

Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et uus süsteem tagab tegeliku seose digitaalse tulu tekkimise koha ja selle maksustamise koha vahel. Selle meetme võiks lõpuks integreerida äriühingu tulumaksu ühtsesse konsolideeritud maksubaasi. Tegemist on komisjonis juba väljapakutud algatusega, kuidas suurte rahvusvaheliste kontsernide tulu jaotada viisil, mis paremini kajastaks kohta, kus väärtus luuakse.

2. ettepanek on teatava digitaaltegevuse suhtes kohaldatav ajutine maks.

Selline ajutine maks tagaks, et praegu veel maksustamata tegevus hakkaks andma liikmesriikidele otsest tulu. Samuti aitaks see vältida teatavate liikmesriikide ühepoolseid meetmeid, mis võivad viia riikide killustatud tegevuseni, mis kahjustaks ühtset turgu.

Erinevalt aluseks olevate maksueeskirjade ühisreformist ELis kohaldataks kaudset maksu sellise tulu suhtes, mis luuakse praegusest maksustamisraamistikust üldse välja jääva teatava digitaaltegevusega. Seda süsteemi kohaldatakse ajutise meetmena seni, kuni tervikreform on ellu rakendatud ja kasutusele on võetud võimaliku topeltmaksustamise vältimise vahendid.

Maksu kohaldatakse sellise tulu suhtes, mis luuakse tegevusega, kus väärtuse loovad peamiselt kasutajad ja mida praeguste maksueeskirjadega on kõige raskem hallata. Näitena võib tuua tulu, mis luuakse:

– internetireklaamipinna müügiga;

– digitaalse vahendustegevusega, mis võimaldab kasutajatel omavahel suhelda ning hõlbustab kaupade ja teenuste omavahelist müüki;

– kasutajate edastatud teabest saadud andmete müügiga.

Maksutulu saaksid need liikmesriigid, kus kasutajad asuvad, ja maksustamisele kuuluksid üksnes need ettevõtjad, kelle üleilmne aastatulu on vähemalt 750 miljonit eurot ja ELis 50 miljonit eurot. See aitab tagada, et väiksemad idu- ja kasvufirmad jäävad maksust puutumata. Kui kohaldatav maksumäär oleks 3%, saaksid liikmesriigid aastas tulu eeldatavalt 5 miljardit eurot.

Komisjoni poolt täna esitatud kahe selge seadusandliku ettepanekuga tagatakse digitaaltegevuse õiglasem maksustamine ELis.

Esimese ettepaneku eesmärk on reformida äriühingu tulumaksu eeskirju nii, et tulu registreeritakse ja maksustatakse seal, kus ettevõtjad suhtlevad oma teenuste kasutajatega digikanalite kaudu märkimisväärses mahus. Selle ettepaneku puhul on tegemist komisjoni eelistatava pikaajalise lahendusega.

Teise ettepanekuga vastatakse mitme liikmesriigi üleskutsele võtta kasutusele ajutine lahendus, mis hõlmab põhilist digitaaltegevust, mida ELis praegu üldse ei maksustata.

Selle paketiga luuakse ELis ühtne digitaalmajanduse maksustamise süsteem, mis toetab digitaalse ühtse turu arengut ja on aluseks rahvusvahelisteks aruteludeks, kuidas seda maksustamisküsimust rahvusvahelisel tasandil lahendada.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis lisas täienduseks: „Digiteerumine toob mõõtmatut kasu ja pakub lugematuid võimalusi. Ent samas nõuab see meie tavaeeskirjade ja -süsteemide kohandamist. Meie eelistaksime rahvusvaheliselt, sealhulgas OECDga kokkulepitud eeskirju. Kuid praegune maksustamata tulu osakaal on vastuvõetamatu. Maksueeskirjad tuleb kiiresti viia kooskõlla 21. sajandi nõuetega ning leida uus tulevikukindel terviklahendus.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici lisas omalt poolt: „Digitaalmajandus on Euroopa jaoks suurepärane võimalus ja Euroopa on digitaalvaldkonna ettevõtjate jaoks tohutu tuluallikas. Ent selline mõlemale poolele kasulik olukord tekitab õigus- ja fiskaalküsimusi. Meie internetieelsed eeskirjad ei luba liikmesriikidel maksustada Euroopas digitaalvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, kui nende füüsiline kohalolek siin on väike või puudub üldse. Liikmesriikide jaoks on tegemist enneolematult suure „musta auguga“, sest kahjustada saab nende maksubaas. Just seepärast pakumegi välja uue õiguskorra ja digitaaltegevuse ajutise maksu.“

Kui maksumäär oleks kolm protsenti, teeniksid liikmesriigid kokku hinnanguliselt viis miljardit eurot aastas.

Euroopa Liidus domineerivad välismaised tehnoloogiagigandid, kes ei maksa üldse või maksavad väga vähe makse Euroopa Liidus, kuigi teenuseid osutatakse ELis ja kasutajad on Euroopa Liidu liikmesriikides. Digitaalettevõtete aastane käibekasv on 14 protsenti, samas IT- ja telekommunikatsiooniettevõtetel vaid kolm protsenti ja teistel rahvusvahelistel ettevõtetel vaid 0,1 protsenti.

Traditsiooniliste ärimudelitega rahvusvaheliste äride efektiivne keskmine tulumaksumäär on Euroopa Liidus 23,2 protsenti ja rahvusvahelise digitaalse ärimudeliga ettevõtetel vaid 9,5 protsenti.

Iga päev vahetatakse Euroopa Liidus 20 miljardit emaili, kirjutatakse 150 miljonit sotsiaalmeediapostitust ja tehakse 650 miljonit online-otsingut.