Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles Standard&Poor’si otsust kommenteerides, et energiaturul on hinnad mõnevõrra paranenud ja seetõttu on ka Eesti Energial tuleviku suhtes suurem kindlus kui aasta eest. „Eesti Energia finantsseisund on paranenud ning seetõttu on igati põhjendatud ka reitinguagentuuri otsus senise väljavaate negatiivse pealt stabiilseks muutmine. Tugevnenud finantsseisundit kinnitab ka Eesti Energia plaan käesoleval aastal lunastada oktoobri tähtajaga võlakiri summas 152 mln eurot olemasolevate vahenditega. 2017. aasta lõpu seisuga oli Eesti Energia netovõlg kokku 582 mln eurot, vähenedes aastaga 134 mln euro võrra. Viimati oli Eesti Energia netovõlg samal tasemel 2012. aastal,“ rääkis Avila.

„Teisalt on Eesti Energial ambitsioonikas eesmärk toota aastaks 2021 40% elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Selle eesmärgi täitmine nõuab suuri investeeringuid, lisaks on Eesti Energial plaanis investeerida ka teistesse valdkondadesse. Seega peame arvestama, et kontsernil säiliks investeerimisvõimekus ning et võlakohustused täidetud saaksid ja laenulepingutes fikseeritud finantssuhtarvud lubatu piiresse jääksid,“ lausus Avila.

Standard&Poor’s märgib enda aruandes, et väljavaate muutmise negatiivselt positiivseks tingisid paranenud põlevkiviõli turuhinnad ning viimastel aastatel vähenenud investeeringud. Reitinguagentuuri hinnangul on õige olnud ka Eesti Energia lähenemine, toota elektrit rohkem kõrge turuhinnaga tundidel ning madala turuhinnaga tundidel elektritootmine alla koormata.

Eesti Energial on krediidireiting lisaks Standard&Poor’sile ka teiselt rahvusvaheliselt reitinguagentuurilt Moody’s. Moody’se hinnangul on Eesti Energia krediidireiting tasemel Baa3 ning reitingu väljavaade on stabiilne. Nii Moody’se kui ka Standard&Poor’si väljastatud Eesti Energia krediidireitingud on investeerimisjärgu tasemel.

Eesti Energial on krediidireitingud rahvusvahelistelt reitinguagentuuridelt Standard & Poor´silt ning Moody´selt alates 2002. aastast.