Kui Rootsi pankadele läheb raha saamine kallimaks, võivad ka siin laenumarginaalid tõusta.

Läinud aasta Rootsi keskpanga poolt tehtud finantsstabiilsuse raportist selgub, et Rootsi suurtel pankadel, kelle seas on ka Swedbank ja SEB, oli vähem kui kuu ajalisest ligi 330 miljardi Rootsi kroonisest lühiajalisest rahastusest enam kui 200 miljardit Rootsi krooni USA dollarites. 1-3 kuu osas oli enam kui 450 miljardi Rootsi kroonisest raha kaasamisest umbes 270 miljardit Rootsi krooni võetud USA dollarites. 3-6 kuulises rahastuses domineeris USA dollar, kuid teiste valuutade osa oli kokku suurem kui USA dollaril.

SEB grupis oli läinud aasta aruande kohaselt 11,6 protsenti varadest USA dollarites ja 15,2 protsenti kohustustest samas vääringus ehk USA dollarites kohustused ületasid varasid ligi 93 miljardi Rootsi krooniga.

Swedbankis on USA dollarites varade ja kohustuste vahe veel rohkem kohustuste kasuks. Swedbankis ületasid USA dollarites kohustused varasid läinud aasta lõpus 186 miljardit Rootsi krooni. Kokku oli pangagrupi varadest USA dollarites neli protsenti ja kohustustest 12,5 protsenti.

Põhjus, miks Rootsi pangad on raha hankimisel nõnda dollarilembelised, seisneb selles, et Rootsi kroonis ületab laenunõudlus hoiuseid, mistõttu raha tuleb kusagilt sisse laenata.

Viimaste nädalate intressihüpe USA dollarites euribori analoogi osas ei tähenda ohumärki nagu see oli Euroopa valitsuste võlakriisi ajal. Aga ikkagi tähendab see, et nii USAs kui ka mujal tuleb USA dollarites laenu võttes või laene refinantseerides rohkem maksta.

Maailma kaubeldavaim intressiinstrument ehk pankadevahelise rahaturu USA dollari kolme kuu väljalaenatava raha Libor on aastaga ligi kahekordistunud. USA dollari kolme kuu Libor on 2,27%. Aasta tagasi oli see 1,15%. Viimati oli USA dollari intress nii kõrgel 2008. aastal.

Seevastu euro intressid tiksuvad väga madalal tasemel paigal. Kolme kuu euribor oli -0,329 protsenti.

USA intress on alles tõusu alustanud ning tõusuruumist pole puudust.

„Finantseerimistingimuste karmistumisel on erinevatest faktoritest kokku sattunud ideaalne torm,“ ütles Brean Capitali intressijuht Russ Certo Bloombergile. „Pankadel on jätkuvalt külluses likviidsust, kuid selle eest tuleb maksta kõrgemat intressi.“

Osalt on intressitõusu põhjuseks veebruaris USA võlalae tõstmise järel hoogsam USA valitsuse lühiajaliste võlakirjade emiteerimine. See viis võlaintressi kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast. Oma roll on ka USA tulumaksuseaduse muudatusel, mistõttu ettevõtted pargivad rohkem raha sellistesse võlakirjadesse nagu kommertspaberid. Lisaks on USA keskpank rahapoliitikat karmistamas.

Ükskõik mis põhjuseid intressitõusule otsida, avaldab see mõju palju kaugemal kui vaid USAs. Lähis-Idas on palju laene seotud USD Liboriga. Saudi Araabia keskpank tõstis läinud nädalal esmakordselt aastakümne jooksul baasintressi, oodates, et sel nädalal tõstab USA keskpank rahapoliitilist intressimäära. Ka Saudi Araabia rahaturuintress Saibor tõusis USA dollari Liborile lähemale, mis muudab hoiustajatel vähematraktiivseks raha hoiustamist USA dollarites.

Tõusnud Libor on tekitanud küsimuse, et kas Hongkong ikka jätab oma dollari seotuks USA dollariga.

Et USA dollarites raha kaasamine on kallim, on Austraalia pangad püüdnud rohkem raha saada Austraalia rahaturult, märkis TD strateeg Prashant Newnaha. Austraalia pankade lühiajaline rahakaasamise intress on tegemas suurimat kuist tõusu alates 2010. aastast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid