Eesti valitsemissektori võlg kasvas neli protsenti

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn. Maastrichti võlg) oli 2017. aasta lõpuks veidi üle 2 miljardi euro, mis oli 2016. aastaga võrreldes neli protsenti suurem.

Võlg suurenes nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste allsektoris. Keskvalitsuse koguvõlg oli 2017. aasta lõpu seisuga 2,3 miljardit eurot, millest 898 miljonit eurot moodustasid kohustused teiste allsektorite vastu.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2017. aastal esialgsetel andmetel 0,3 protsenti ja võlatase üheksa protsenti sisemajanduse koguproduktist, teatab statistikaamet.

2017. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 66,1 miljoni euroga. Defitsiidiga lõpetasid eelmise aasta nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste allsektorid. Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarve ülejääk suurenes seevastu 58,9 miljoni euroni. 2017. aasta lõpuks oli keskvalitsuse tulude puudujääk 67,4 miljonit eurot ja kohalike omavalitsuste koondeelarve oli puudujäägis 57,6 miljoni euroga.

Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustes oli 49%. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused vähenesid aastaga 3%. Keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja ettevõtete välja antud pikaajaliste võlakirjade maht oli 2017. aasta lõpus 98,6 miljonit eurot ning see suurenes aastaga 83%.

Kohalike omavalitsuste allsektori koondvõlg suurenes 2016. aastaga võrreldes 7% ning oli 2017. aasta lõpus 0,8 miljardit eurot. Pikaajaliste võlakirjade maht vähenes aastaga 1% ja laenudega seotud kohustused suurenesid 9%. Kohustused välismaailma vastu moodustasid 22% kohalike omavalitsuste võlast.

Sotsiaalkindlustusfondid valitsemissektori võlga ei panustanud.