Teismeline võitis lotoga hiiglasliku summa ja seisis raske valiku ees. Kas ta tegi õige otsuse?
Charlie Lagarde pidi otsustama, mida teha lotovõiduga. Ta ostis esmakordselt elus lotopileti, et tähistada 18-aastaseks saamist ja võitis sellega jackpoti. Tal tekkis valik: kas võtta korraga välja miljon Kanada dollarit või saada elu lõpuni 1000 dollarit nädalas. Teise valiku puhul on tulu maksuvaba.
Ta valis iganädalase sissetuleku. BBC palus kahelt finantsspetsialistil analüüsida tema otsust.
Ekspertide sõnul tegi ta arvestades oma noorust väga hea otsuse. Puht matemaatiliselt kulub tal selle variandiga veidi üle 19 aasta, et saada kätte miljon dollarit. Kui tal juhtub olema pikk elu, siis 80 aastaseks saades on ta pikapeale teeninud enam kui kolm miljonit dollarit.
Aga tegemist on elu, mitte pelgalt vaid matemaatikaga.
„Kui Charliel oleks 100 000 dollarit (tarbimis)laenu, oleks ta võinud valida korraga raha kättesaamise kasuks, et saada lahti laenuga seotud tohutust intressikulust,“ ütles pensionifirma AJ Belli vanemanalüütik Tom Selby. „Eeldades, et tal laenu pole, tegi Charlie väga targa otsuse.“
Kuid asjaolud on keerulisemad. Mis siis kui ta oleks võtnud miljoni ja selle investeerinud?
Osad inimesed arvavad, et parem võtta korraga välja miljon dollarit ja see investeerida, sest nii teeniks rohkem. Selby sõnul poleks see ikkagi teismelisele parim valik.
Ta kasutas arvutustes viie protsendist tootlust, mis muidugi pole ilmtingimata garanteeritud.
Olukorras, kus ta ei kulutaks midagi nädalas saadavast tuhandest dollarist, koguneks aastas sel teel 52 000 dollarit aastas võrreldes miljoni dollariga, mida saaks kohe investeerida.Sellisel juhul oleks ta 68-aastasena teeninud miljonit dollarit investeerides rohkem ning 82-aastasena oleks tal siis 24,9 miljon dollarit võrreldes 23,8 miljoni dollariga.
Kui ta aga võtaks miljoni korraga ja kulutaks sellest 52 000 dollarit aastas, saaks tal raha otsa 83-aastasena. Arvestades, et Kanadas on eeldatav eluiga 82 aastat, jätkuks tal sellise kulutamise tempoga elu lõpuni. Aga tuleb tähele panna, et selle 52 000 dollarilt peaks ta maksma tulumaksu erinevalt iganädalasest maksuvabast lotovõidurahast.
Igal vähemalt 30ndates inimesel ja vanemal on see otsus palju raskem kui Lagarde'il.
Rolli mängib ka inflatsioon. Aja pikku sööb inflatsioon ära raha ostujõu. Selle loogika kohaselt võiks olla parem kohe suur summa kätte saada ja see ära kulutada. Siiski mitte, leidis Hargeavres Lansdowni analüütik Coles.
Kui inflatsioon oleks kolm protsenti aastas, siis 50 aasta pärast oleks nädalas tuhande dollari ostujõud 50 aasta pärast sama mis praegu vähem kui 250 dollaril.
„Isegi kui võtta mängu inflatsioon, kuluks tal 47-aastaseks saamiseni, et saada inflatsiooni mõjust jagu. Kuid ta oleks eluaja jooksul ikka ostujõuna teeninud 1,5 miljonit dollarit,“ leidis ta.
Sellised valikud on väga rasked ja elumuutvad, kuid veel raskem on kõigepealt üldse lotoga võita. Samas on valikd sarnased nendega, kes on raha pika aja jooksul raske tööga kõrvale pannud ajaks kui nad jõuavad pensionikka. Paljudele pakutakse siis vastavalt kogunenud säästudele võimalust võtta see ühekordse maksnea välja või kogu eluks regulaarse sissetulekuna, mida nimetatakse annuiteediks.
Coles tõi võrdluse Suurbritannias pensionile minekuga.
„Kui naine läheb 65-aastaselt pensionile miljoni naelase rahasummaga, võidakse talle pakkuda 53 000 naela aastas kogu elu jooksul,“ rääkis ta. „See võib tunduda palju nigelam kui miljon naela korraga, kuid siis ta jõuaks plussi alles 84-aastaselt ehk kaks aastat hiljem kui on Briti keskmine eeldatav eluiga.“
Selby kutsus inimesi võtma mõtlemiseks aega kui tehakse nii suuri rahalisi otsuseid. Tema sõnul võib olla jube raske eelistada väikest regulaarset sissetulekut suurele summale korraga, kuigi pikapeale saaks nad regulaarse sissetulekuna rohkem.
„Kui te olete nii õnnelik nagu Charlie, siis on tähtis arvestada kõigega mis mõjutavad teie raha väärtust ja mitte otsustamisel kiirustada,“ lausus Selby.
