Leedu väikeaktsionärid peavad Olympicu ostupakkumist viletsaks ja suuromanike tegevust kahtlaseks
Leedu väikeinvestorid tõstatasid küsitavused seoses Novalpina Capitali poolt OEG väljapakutud väljaostupakkumisega.
Liidu arvutuste kohaselt on tehingus OEG väärtuseks 288,4 miljonit eurot, millest ettevõtte raha maha arvates jääb järgi 230 miljonit eurot. See tähendab, et võrreldes läinud aastase 30 miljoni eurose kasumiga makstakse ettevõtte eest kõigest 7,7 kordset hinda.
„Sellega on ettevõte selgelt alahinnatud arvestades, et Eesti börsiettevõtete keskmine P/E ehk hinna-kasumi suhe on 15,“ ütles Leedu investorite liidu juht Vytautas Plunksnis. „Tehingu struktuur jätab väikeaktsionäridele vähe võimalusi ja tõstab küsimuse, et kas ettevõte ikka kaitseb oma investorite huvisid.“
Novalpina Capital pakkus OEG aktsia eest kõigest 1,90 eurot ehk vaid kolm protsenti üle aktsia turuhinna.
Novalpina Capital plaanib viia OEG aktsiad börsilt minema ja liita OEG omandava ettevõttega. Samuti plaanib Novalpina Capital sundida OEG-d müüma Olympic Casino Läti üksust ühele ostjate gruppi kuuluvale ettevõtele.
„Sedasi jätavad suuromanikud alles võlgades ettevõtte ilma kroonijuveelita ja ka dividendita sundides aktsiad müüma ka siis kui nad on aktsia väärtuse osas eriarvamusel,“ ütles Plunksnis.
„OEG juhtkonna tegevuse puudumine näitab seda, et nad ei tööta kõigi ettevõtte aktsionäride huvides vaid ainult Armin Karu ja Jaan Korpusovi heaks,“ märkis ta.
„Kui turul liikuvad kõlakad osutuvad tõeks, siis enamusaktsionärid liituvad ostjate konsortsiumiga, mis oleks selge vähemusaktsionäride õiguste rikkumine,“ lausus ta.
Finantsinspektsiooni kommentaar
Karl-Erik Suurväli, Turujärelevalve ja sunni divisjoni juht
Eeldame, et OEG täidab väärtpaberituru seadusest ja turukuritarvituste määrusest tulenevaid nõudeid. Selle üheks oluliseks osaks on siseteabe avalikustamine. Niisamuti eeldame, et ülevõtmispakkumise käigus avaldatakse sihtisikutele ehk aktsionäridele ülevõtmispakkumisel informeeritud kaalumiseks olulist, õiget, täpset, täielikku ja ühesugust teavet ülevõtja poolt ning ei ole mingisugust teabe asümmeetriat ehk siseteavet OEG poolt. Ülevõtmispakkumise käigus tuleb aktsionäre kohelda võrdselt ning kõik peavad saavad ühesuguse pakkumise, ei tohi olla mingisuguseid varjatud või peidetud hüvesid.
Juhul kui on märke, et mingisugust teavet hoitakse kinni või ei avaldata siis loomulikult finantsinspektsioon uurib seda.
Ülevõtmispakkumised oma iseloomult on sensitiivsed ning pakkumise enda olemasolu on teatud ajaperioodidel siseteabeks. Sellist teavet võib olla kiusatus kasutada. Seda on Eesti ülevõtmispakkumiste ajalugu näidanud ja sellised kuriteod on leidnud karistamist.
