“Kahju, et kiire reaktsioon probleemile tekkis alles pärast kodanikualgatuse korras algatatud umbusaldusähvarduse esitamist meedias, ütles Viidik. “Hiiumaa valla eesmärk ei ole kindlasti ministrit kukutada vaid probleemid lahendada. Kui riigil lasub kohustus nii praamiveo korralduse kui ka laevatee hoolduse osas, tuleb tal seda teha, sõltumata sellest, kes on parasjagu minister. See on mitte poliitika vaid riigi haldussuutlikkuse küsimus.”

Hiiumaa vallavolikogu tegi 28. märtsil järgmise pöördumise valitsusele ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Ühendus mandriga on Hiiumaa jaoks elulise tähtsusega teenus. Viimase aja korduvad häired mandri ja Hiiumaa vahelises parvlaevaliikluses on tekitanud suurt materiaalset kahju Hiiumaa elanikele ja ettevõtjatele. Osaliselt on niisuguse olukorra põhjustanud riigiasutuste tegevusetus laevatee ja sadamataristu korrastamisel.

Teeme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku koostöös Maanteeametiga, Veeteede ametiga, AS-iga Saarte Liinid, TS Laevadega ja Hiiumaa vallaga koostada tegevuskava parvlaevaliikluse häireteta toimimise tagamiseks Rohuküla–Heltermaa liinil. Tegevuskavas tuleb ära märkida olulisemad toimingud nagu Rukki kanali süvendamine, süvendamise regulaarsus ja täiendavate kaldarampide ehitus Heltermaa ja Rohuküla sadamatesse. Tegevuskava esitatakse koos eelarve, teostamise aja ja vastutajatega.

Oma pöördumises lähtume Hiiumaa volikogu avaldusest 16.11.2017 (saadetud Riigikogu majanduskomisjon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, TS Laevad OÜ), milles soovisime, et Hiiumaa lennu- ja parvlaevaliikluse korraldamisel kaasataks Hiiumaa vald läbirääkimistesse ühe lepingupartnerina. Kahjuks ei ole me sellele avaldusele tänaseks tagasisidet saanud.