Ekspert: Müstika, et meie palgad ikka Lätist ja Leedust nii palju ees on. Mis võivad olla põhjused?

Tänasel Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kevadkonverentsil "Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?" rääkis Swedbanki krediidiportfelli valdkonna juht Urmas Simson, et hoiused kasvavad meil endiselt kiiremini kui laenud. Lisaks ületab eksport importi pea miljardi euroga. Majandus töötab täispööretel. Tööhõive uskumatult kõrge. Me peame jälgima aga inflatsiooni ja toorainete hinnatõusu. Müstiline on see, et meie brutopalk on Lätist ja Leedust siiani nii palju ees.

"2016. aastal oli väga paljude toorainete turul madalseis. Enne seda oli viis aastat langevaid tooraine hindu. Nüüd on meil teist aastat inflatsioon tagasi. Ettevõtjatele ja eraisikutele on see muutus oluline. Kui noorelt täna küsida, et milline on normaalne eluasemelaenu intress, siis tema jaoks on 3 juba palju. 5 ei kujuta ettegi, aga on ju olnud ka kahekordne see number," meenutas Simson.

Siis aga läks jutt väga positiivseks. Hoiused kasvavad meil endiselt kiiremini kui laenud ehkki laenude maht on rekordiline. Raha sissevool on suurem kui väljavool. Meil on jooksevkonto ülejääk. "Räägitakse, et majandus buumib, tarbime üle mõistuse. Mina seda ei näe," ütles ta.

Me paistame hästi silma ka lähinaabrite seas. 2008. aasta eluasemelaenude maht ületati Eestis juba 2,5 aastat tagasi. Kodumajapidamiste eluasemelaenude maht moodustab umbes 40% SKTst. Soomes on see 50%, Rootsis lausa 90%. Euroopas keskmiselt 50 ringis.

Kaupade ja teenuste eksport ületas impordi sisuliselt miljardi euro võrra. Makromajanduslikus vaates on see väga oluline ja kindlust andev faktor.

Simson puudutas oma ettekandes ka USA ja Hiina kaubandussõda. See on tema sõnul risk, aga ka võimalus. "Kui kaks suurt lammutavad, siis tekib väiketele variant. Kui Hiina ütleb, et nad ei impordi miljardi dollari eest sealiha USAst, siis kellelgi tekib võimalus. Ega nad vähem sööma hakka. Meile on siiski oluline, et tollibarjäärid jääks minimaalseks."

Simson rõhutas, et Soome ja Rootsi järel on 8 protsendiga Eesti suuruselt 3. ekspordipartner suurriik Saksamaa. Aastane kasv 25%. "See on hea märk, et oleme suurel Euroopa turul sel määral sees."

Swedbanki analüütik tõi välja, et Eesti ekspordist ligi 13 miljardit on kaubad ja 6 miljardit teenused. Peamised teenused on veo-, reisi- telekomi- ja info- ning ehitusteenused. "Eesti tööstussektoril on üks osa puudu. Sa müüd toote, aga järelteenust ei paku. See eristab meid Rootsist," tõi Simson välja.

Eestis oli brutopalk 2017. aasta lõpu seisuga 1221 eurot. Sotsiaalmaksu laekumine kasvas 8,8% ja oli 2,8 miljardit eurot. Lätis oli samal ajal brutopalk 923 ja Leedus 850 eurot. "Vahe vähenenud ei ole, kuigi seda võiks eeldada. Kasvutempod on samad ja on müstika, et erinevus on ikka nii suur. Ju meid aitab Põhjamaade lähedus, aga ehk teeme ka targemat eksporti," arvas Simson.