Kütusemüüjad selgitavad, mis on hinnatõusu taga ja kuhu suunas liiguvad hinnad lähitulevikus
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuhi Risto Sülluste sõnul on kütuse lähituleviku täpsemat hinda ette ennustada keeruline, kuid lisaks maksudele mõjutavad hinda tanklas mitu olulist muutujat nagu kütuse sisseostuhind, euro ja dollari vaheline kurss ning kohalik konkurents. "Kõik need on pidevalt muutuvad suurused ning nende kõikumisi ette näha on raske," ütles Sülluste.
Esmaspäevase hinnatõusu põhjuseks toodi enamjaolt maailmaturu hinna tõusu. Kuidas on maailmaturu hind sel aastal käitunud?
Alexela Groupi juhatuse liige Alan Vaht märkis, et kütuste maailmaturuhinnad on käesoleval aastal olnud suures turbulentsis ning teinud nii viimase 4 aasta rekordeid kui ka olnud järsus languses - käesoleva aasta madalaim hinnatase saavutati 8. märtsil, mil bensiini maailmaturuhind langes 584 dollarile tonnist, kuid märtsis toimus kütuseturul aga korralik hinnaralli ning bensiini hind tõusis päev enne lihavõttepühi 710 dollarini tonnist, mis teeb hinnatõusuks lausa 22%
Märtsis toimunud suur hinnahüpe realiseeriti Eesti kütuseturul alles aprilli alguses, kui 2. aprillil tõsteti bensiini hind viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele 1,349 eurot liitrist. Sellistes kõrgustes olid hinnad 2014. aasta juunis ja juulis. Oluline on siinjuures märkida, et ilma kütuseaktsiisitõusuta oleks tänane bensiini hind tanklates 15 senti madalam ehk 1,199 eurot liitrist," ütles Vaht.
Aga miks maailmaturu hind tõuseb?
Vaht selgitab, et märtsis toimunud suure hinnatõusu põhjuseks on ühest küljest naftakartelli OPECi ja Venemaa võimalik naftakärpe pikendamine kuni 2020. aastani. "Teisest küljest on hinnatõusu taga mitmeid geopoliitilisi põhjusi. Teravaimaks põhjuseks on võimalik sanktsioonide taastamine Iraanile seoses viimase tuumaprogrammiga. Kütuseturul lisab pinget ka Jeemeni mässuliste eilne raketirünnak Saudi Araabia naftatankeri pihta, mis sai pisemaid kahjustusi. Antud asjas lisab teravust fakt, et Jeemeni mässulisi on relvadega varustanud Iraan ning mässulised on viimasel ajal üha agressiivsemad. Antud olukord on aga suureks ohuks Euroopa, USA ja Aasia kütusega varustatusele," rääkis Vaht.
"Käesoleval nädalal on kütuse maailmaturuhinnad aga tublisti langenud. Näiteks bensiini hind on langenud 667 dollarile tonnist, mis teeb arvutuslikuks bensiini hinnaks Eestis 1,343 eurot liitrist. Tuleb märkida, et möödunud pühade eelne bensiini hind oleks arvutuslikuks hinnaks andnud Eesti kütuseturul 1,368 eurot liitrist, kuid tegelik hind osutus 2 senti madalamaks. Sellel nädalal toimunud hinnalanguse peamiseks põhjuseks on Hiina ja USA vaheline imporditariifide sõda. Hinnanguliselt võiks see langus jõuda Eesti tanklatesse käesoleva nädala jooksul."
Vaht räägib, et tuleviku kütusehindade liikumise osas on võtmetähtsusega 22. juunil toimuv OPECi kohtumine, kus selgub OPECi edasine plaan seoses naftakärpega. "Oluline on jälgida ka USA kildanafta toodangu kasvu, see võib jällegi hindu langetada," ütles ta.
"Kogu küsimus taandub lõpuks sellel, et millises tasakaalus on globaalse kütuseturu toornaftaga varustatus. Juhul kui USA naftatoodangu kasv ei ole piisavalt suur ning ei asenda OPECi naftakärpe mahtu, siis võiksid kütuste hinnad tõusta ning vastupidisel juhul langeda," sõnas Vaht.
Risto Sülluste märgib, et ühte suurt hinnaliikumist on oodata ilmselt maikuus. "Kütuse jaehind Eestis võib aga tõusta veelgi alates 1. maist 2018, kui rakendub vedelkütuse seaduse muudatus, mis kohustab kütusemüüjaid lisama bensiini ja dislikütusesse biolisandit. Arvutused näitavad, et nõue toob kaasa mootorikütuste kallinemise ca 1-2 senti liitri kohta," ütles ta.
Praegu maksab bensiin 95 Eesti suuremates tanklates 1,35 eurot liitri kohta.
