EVAL-i hinnangul on Eesti äripraktikas ilmnenud mitmeid olukordi, kus väikeaktsionäride õigustesse suhtutakse diskrimineerivalt. "Näiteks on praktikas esinenud juhtumeid, kui aktsionärid keelduvad välja maksmast dividendi olukorras, kus see oleks majanduslikult otstarbekas, ei anna väikeaktsionäridele informatsiooni ühingu käekäigu kohta, samuti ei arutata praktikas sageli sisuliselt läbi väikeaktsionäride ettepanekuid, vaid jäetakse need üldkoosolekutel piisava kõlapinna puudumise tõttu kõrvale."

Liidu koostatud eelnõu aitaks nende sõnul olukorda parandada ning tõsta väikeaktsionäride ja -osanike kaitse parandamise läbi ka Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. "Väikeaktsionäride huvide parema kaitset tagamiseks tehakse ettepanekud äriseadustiku muutmiseks, millega antakse väikeosanikele ja -aktsionäridele õigus teatud juhtudel äriühingust välja astuda ja nõuda oma osaluse eest õiglast hüvitist," kirjutab liit oma koostatud seaduseelnõu seletuskirjas.

Mis oludes võiks EVAL-i arvates anda väikeaktsionäridele õiguse ühingust välja astmiseks?

Eelnõu kohaselt on väljaastumiseks põhjus mõjuv, kui osaühing on kaotanud olulise osa oma varast, osaühingu registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht on viidud üle teise riiki, osaühingu tegevusvaldkond on oluliselt muutunud ning osaühingu osanikele ei ole makstud dividende vähemalt viimase kolme aasta jooksul, kuigi osaühingu majanduslik seisund oleks seda võimaldanud. Väljaastmisel maksab osaühing väikeaktsionärile tema osa eest õiglase hüvitise, mis vastab tema osa väärtusele väljaastumise avalduse esitamise päeval. Vaidluse korral määrab hüvitise suuruse kohus.

Samuti on eelnõusse lisatud, et osanik ei või osaühingust välja astuda, kui tal on võimalik oma õigusi kaitsta muul viisil.

Kas eelnõu täidaks kitsa ringi erahuve?

Praegune EVAL-i koostatud eelnõu annaks vabaduse ja kaua nõutud hüvitise näiteks BLRT väikeaktsionäridele, kes on juba aastaid ettevõttega vaielnud võimalike dividendide maksmise osas.

Selle aasta alguses kirjutas Eesti Ekspress, et viimane kord, kui EVAL õiguskomisjon käis, tekkisid kahtlused, et liit täidab just väikeaktsionäri Valri Kovalenko huve tülis BLRT-ga. "Õiguskomisjonis ei olnud üldse aru saada, keda nad esindavad," ütles keskerakondlasest komisjoniliige Toomas Vitsut toona. "Jäi mulje, et nad ajavad ühe huvilise asja."

Väiteid eitas EVAL-i õiguspoliitika osakonna juht Margus Moor. "Seisame kõikide väikeaktsionäride õiguste, sh BLRT väikeaktsionäride eest," ütles ta toona Ekspressile.