Miks on mõne ettevõtte töötajad suvepäevadel käimisest loobunud, arutleb arvukate suvepäevade korraldamisega seotud olnud Margus Mäll GMP Clubhotelist.

1. Korraldajad teevad sündmust endale, mitte kogu kollektiivile.

Enne ürituse korraldamist on oluline leida ühisnimetajad, millele vastab kogu töötajaskond, sest inimeste ootused heale meelelahutusele on olenevalt nende taustast väga erinevad.

Sportlik jõukatsumine on adrenaliinist pakatavale meeskollektiivile tõenäoliselt ainuõige valik, kuid võib nõrgema füüsisega kolleegid panna ebamugavasse olukorda. Kui töötaja tunneb, et temaga pole ürituse korraldamisel arvestatud, jääb talle sündmusest halb maik ning järgmisel ühisüritusel ta lihtsalt ei osale.

Ämbrisse astumine polegi keeruline, kui minnakse lihtsama vastupanu teed ja kopeeritakse mõnes teises organisatsioonis õnnestunud suvepäevade formaati. Seda sageli ka üritusturundusfirma soovitusel. Suvepäevade kava tasub väga hästi läbi mõelda ning veenduda, et seal jaguks midagi meelepärast igale töötajale.

2. Seda kõike on juba nähtud.

Need on jamad suvepäevad, mille programmi võivad staažikad töötajad kinnisilmi juba ette ära öelda. Muna-lusikal-jooks, igikestev kantribänd ja lookas napsulaud? Igal aastal? Traditsioonid on tähtsad, aga inimese põhiolemus januneb uute muljete järgi.

Leia alati midagi uut ja erakordset. Sellega garanteerid, et suvepäevad annavad töötajatele ka emotsionaalse laengu ja sündmust mäletatakse aastaid. Valides ööbimismiskohta, tegevusi, esinejaid, dekoratsioone või - miks ka mitte - toiduelamusi, loo vau-efekt vähemalt ühes kategoorias. Nii annad töötajatele põhjuse kohale tulla, et välja uurida, millega sel aastal üllatatakse.

3. Suvepäevad on hullem kui pioneerilaager.

Isepäiste eestlastena ei salli me, kui ürituse iga sekund on kohustuslikus korras ära planeeritud. Kui suvepäevalistele ei jäeta aega lõõgastuda, omavahel lobiseda või lihtsalt korraks päikest võtta, tunnevad nad end nurka surutuna. Liigne kontroll röövib tegutsemislusti.

Suvepäevad on rõõmupidu: jäta ajakavasse vabadust kas sinna sisse kirjutatult või lihtsalt ajalõtkudena tegevuste vahel. Märgi programmis osad tegevused sõnaga „soovijatele" või „tugevaimatele", sellega annad sa ka varjatud vihje, et ülejäänud tegevused on kohustuslikud.

4. Oma vaba nädalavahetusega on nii palju muud teha.

Suviseid nädalavahetusi on vaid tosinajagu ja need on kulla hinnas. Kallid kolleegid ei ole vaid töötajad, vaid ka lapsevanemad, armastajad, muusikafännid, korilased, surfajad, aiapidajad jne. Neil on miljon mõtet, mida sellesama päevaga veel korda saata.

Olenevalt juurpõhjusest annab siiski üht-teist ette võtta:

- Kui inimesed kipuvad suvepäevadest eemale jääma pere pärast (naine ei luba / kuhu ma lapsed panen jne), kaalu võimalust teha suvepäevadest pereüritus.

- Paljud osalejad on tänulikud, kui suvepäevad korraldatakse tööpäeval - see jätab nädalavahetuse vabaks. Et sündmusest ka töist tulu tõuseks, saab programmi lisada sisulisi tegevusi - näiteks töötubasid, erinevaid koolitusi vms.

- Kui arvad, et ajapuuduse taha pugemine on vaid õõnes otsitud põhjus, mõtle, kas teie suvepäevad on piisavalt ahvatlevad ja huvitavad, et muude võimaluste hulgas võitjaks tulla.

5. Juhtkond pidutseb elevandiluust tornis

Mõned organisatsioonid armastavad juhtkonnale eraldi olemist korraldada. Peale pidulikku lipuheiskamist kaovad suuremad ninad vaikselt spetsiaalselt neile kinni pandud sauna või telki oma asju arutama ja parimaid jooke nautima.

Tavatöötajad jäävad ilma võimalusest oma juhte inimestena tundma õppida. Niimoodi lastakse veega alla ka hea võimalus luua lihttööliste ja juhtkonna vahel õlg õla kõrval tunne ning suurendatakse distantsi, mis väljendub ka ühisüritustest kõrvale hoidmises.

Olukord paraneb, kui juhid suhtuvad töökaaslastesse kui võrdsetesse ega pea paljuks kõigi teistega ühes lauas pidutseda. 6. Suvepäevade jäädvustused ei mõju kutsuvalt

Profifotograaf on lisakulu ja igaühel on ju telefon taskus. Tihti lastaksegi töötajatel endil siin ja seal pilte klõpsida. Hiljem vahetatakse sotsmeedias vihmaseid ja uduseid fotosid või veel hullem - piinlikke jäädvustusi. Keegi ei taha, et tema kohta sellised pildid levivad.

Järelkajastus on tähtis ja loob vundameni järgmise aasta suvepäevadele. Kvaliteetsete piltide jagamisega teed sündmusest legendi, millest kõik tahtnuks osa saada. Telli hea fotograaf - ja las ta teeb ainult elust ilusamaid pilte. Ta oskab seda.

Niisiis, haara nüüd härjal sarvist! Ole nutikas ja vaata üle mullused peojärgsed kommentaarid ning arvesta nendega. Jäta alles see, mida armastati, ja muuda seda, mida kritiseeriti. Teemandid sünnivad lihvimisel.