Alumiiniumi hind tegi suurima kolmepäevase hüppe alates 2009. aastast. Põhipõhjuseks olid USA poolt Venemaa alumiiniumitootjale United Cos. Rusal kehtestatud sanktsioonid. Kardeti, et ettevõttel tekivad ekspordiraskused, pangad pole valmis krediteerima ning USA ja rahvusvahelised kliendid keelduvad tehingutest selle ettevõttega, et mitte sattuda USA rahandusministeeriumi musta nimekirja. Mõned metallikauplejad on juba lõpetanud sellelt ettevõttelt alumiiniumi ostmise ning Londoni metallibörs ja CME Comex ei võta enam vastu Rusalilt tellimusi.

Sanktsioonide tõenäolisem tagajärg on rahvusvaheliste kaubavoogude ümbersuunamine mitte Venemaa ekspordi kukkumine, arvas Gait.

„See ei ole Rusalile ellujäämise küsimus,“ ütles ta. „Küll alumiinium leiab endale tee kuhugi mujale. Kas te tõesti arvate, et nende 3,7 miljonit tonni alumiiniumi tootmisvõimsust jääb Venemaal seisma? Et Kreml lubab 100 000 alumiiniumitöötajad koju sundpuhkusele?“

Gait küsis, et mis siis juhtub kui Hiina või teiste maade metallikauplejad ei ühine USA sanktsioonidega ja sulatavad Rusali alumiiniumi üles ja saadavad selle ümbertöödetult maailmaturule. Sellisel juhul on väga raske tõestada metalli Venemaa päritolu.

„Sanktsioonid segavad ja suunavad lühiajaliselt kaubavood ringi ning mõjutavad ka finantseerimist, kuid ei mõjuta maailma reaalmajandust ega peata Venemaa pakkumist,“ märkis ta Bloombergile.

Rusali aktsia kukkus viie päevaga Hongkongi börsil 57 protsenti, 2,03 Hongkongi dollarini.