Haritava maa hinnakasvu tempo on peatumas, tehingute arv on langenud.
Omaette probleemiks on mahetootmiseks sobivate maade saadavus, kuna ühtelt poolt puuduvad pakkumised ja teiselt poolt on paljud maad nn üleväetatud ja seetõttu mahetootmiseks sobimatud.

Lihaveiste kasvatamise populaarsuse tõus on tõstnud huvi ka rohumaade omandamise vastu.

Keskmine tehinguhind jätkab tõenäoliselt kasvu, pakkumise vähesuse tõttu tehingute arvu oluliselt ei tõuse, prognoosis Pindi Kinnisvara hindamise ärisuuna juht Andres Teder.

2016. aastaks ehk kümne aastaga oli haritava maa hind jõudnud tasemele 2 569 €/ha võrreldes 2006. aasta tasemega 706 €/ha. Kuid tehinguhinna kasvutempo on viimastel aastatel aeglustunud, kuigi keskmine tehinguhind on olnud veel kasvutrendis.

Tehinguhinnaga samas tempos on liikunud ka tehingute arv (kuni aastani 2014) , kümne aastaga on tehingute arv aastas kahekordistunud, kõrgeim tehingute arv oli aastal 2014, kus aastas teostati 1848 haritava maa tehingut. Kuid kolmel viimasel aastal on tehingute arv jäänud madalamaks, nt 2015 aastal teostati 1345 tehingut, 2016.a 1375 tehingut ja 2017 aastal 1199 tehingut. Ka müüdud maa maht on käitunud sarnaselt tehingute arvuga, kus müüdud maht kokku oli kõrgeim aastatel 2013-2014.

“Haritava maa hinnakasvu pidurdumise ja tehingute arvu languse taga on eelkõige hea boniteediga haritava maa pakkumise vähenemine ja põllumajandussektori võimekus maa ostu investeerida,” teatas ta. “Seevastu renditava põllumaa osakaal on tõusnud ja üle poole kasutuses põllumaast on rendimaa. See on seletatav asjaoluga, et haritava maa turule on sisenenud paljud ostjad, kes teevad seda investeerimise eesmärgil ja ei kavatse maad ise harima hakata. Seega jõuavad sellised maad põllumaade renditurule.”