Miks kütuse hind viimastel päevadel üles-alla käib? Eksperdid teevad selgeks

Pärast USA ja liitlaste sõjalist aktsiooni nädalavahetusel Süürias tegi nafta hind kiire jõnksu üles, ent tänaseks oli maailmaturuhind taas alanenud.

Mõju avaldus ka Eestis müüdava kütuse hinnas - esmaspäeval tõusis hind tanklates suurusjärku 1.359 bensiiniliitri eest, mis teisipäevaks langes 1.339 eurole liitrilt, kirjutab ERR.

SEB analüütik Mihkel Nestor tõdeb, et jätkuvat suuremat kõikumist selleks aastaks ei prognoosita. Eesti kütusele avaldas tema hinnangul suuremat mõju pigem veebruarist tõusnud aktsiis, mis moodustab nüüd kütuse hinnast enam kui kolmandiku, ja kohalik võitlus turuosa ning kasumimarginaali nimel.

"Kui võtta puhtalt nafta hind, siis tegelikult ka selle aasta jaanuaris oli ta ju seal 70 dollari juures barrelist ja nüüd siin oli ju kaks dollarit peale sellele, aga erilist vahet pole. Pigem see aktsiisitõus, mis veebruarist tuli," kommenteeris Nestor.

Olerexi müügidirektor Marko Laving nõustub, et maailmaturu hinna mõju pole nii üks ühele, samas aga kohalik konkurents mõjutab hinda päris kõvasti.

"Meie kütusehind moodustub ju lausa kolmest olulisest komponendist: üks on see maailmaturu hind, nafta hind, teine on euro ja dollari kurss, kuna enamus naftatehingutest tehakse dollarites, aga meie tarbime ju kütust eurodes. Ja kolmandaks on siis kohalik konkurents ja see kohalik konkurents võib panna hinda liikuma ka nii ühes kui teises suunas päris tõsiselt," ütles Laving.

Laving lisas, et jutt soodsa hinnaga varutud kütusest on müüt.

"Eestis kütusemüüjad ikkagi, ka meie, oleme edasimüüjad ja me toome endale kütuse tanklatesse otse terminalist - see tähendab, et me ise seda endale ei varunda kuskile," selgitas Laving.

Refereeritud artikli täisteksti loe ERR-ist.