Peale lähiaastatel aset leidvat Narva elektrijaamade vanemate plokkide sulgemist umbes 620 MW mahus, kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused ning reservide kaasamise vajaduse korral peab Eesti lootma naaberriikide abile.

Reservide olukorda siinses piirkonnas pingestab täiendavalt lähema aasta jooksul töösse rakendatav Olkiluoto tuumajaama 3. reaktor, mille avariireserviks rakendatakse tõenäoliselt nii Soomes, kui ka naaberriikides oluline osa praegustest tipukoormuse reservidest. Arvestades sobivate võimsuste defitsiiti, on Soome süsteemihaldur Fingrid avaldanud valmisolekut kasutada selleks ka Eestis kasutada olevaid võimsusi.

Olukord võib veelgi enam tõsineda, kui käesoleva aasta alguses kiirelt kasvanud CO2 hind jätkab kasvu ka edaspidi. See võib tuua kaasa olukorra, kus praeguse plaani kohaselt 2030. aastal suletavad plokid tuleb majanduslikel põhjustel sulgeda märksa varem. Hinnad elektriturul ei toeta praegu uute suuremahuliste elektrijaamade rajamist. Seetõttu võib kirjeldatud stsenaariumi realiseerudes Eesti sõltuvus naabersüsteemidest kasvada ja elektri hinnad võivad tõusta eelkõige talveperioodidel võrreldes käesoleva aastaga märkimisväärselt kõrgemaks.

Eesti Energia teeb Eleringile ettepaneku kavandada koostöös vabariigi valitsusega vastavalt energiamajanduse arengukavas sätestatule asjakohaseid meetmeid, näiteks uute tipuvõimsuste hankimine või reservvõimsuste tagamine rahvusvaheliste vähempakkumiste korraldamise kaudu. Need meetmed tagaksid, et Eestis oleks ka 2020. aastal ja pärast seda piisavalt energiatootmisüksusi nii tavaolukorras, kui ka külmade ilmadega kaasnevate tipukoormuste katmiseks. Neid samme astumata on tõenäoline, et Eesti elektrituru piirkonnas kujunevad talviste tippude ajal hinnad tulevikus väga kõrgeks.