Keit Pentus-Rosimannus: valitsus kasvatab järgmisel aastal maksukoormust ja sulatab majanduskasvu ajal reserve
Kui Riigieelarvestrateegiale mingit ühist nimetajat otsida, siis võib öelda, et see on valitsuse vasakpoolse eksperimendi jätkustrateegia. Keskerakonna valitsus tuli 2016. sügisel võimule õhinaga teha kõike täpselt vastupidi sellele, millega Eesti oli seni maailmas positiivselt eristunud ja tuntust võitnud. Järgmise nelja aasta riigieelarvestrateegia jätkab seda joont.
Keskvalitsuse reserve mitte ei kasvatata, vaid kulutatakse. Maksukoormus kasvab järgmisel aastal 34,6%ni. Pikaajaliste probleemide lahendustest on liigutud hoopis kaugemale. Tegelikke sisulisi reforme, mis valmistaksid meid ette tulevikuks - Euroopa Liidu toetusteta ise toimetulemiseks, rahvastiku vähenemiseks ja vananemiseks, energia- ja keskkonnapingeteks, tehnoloogiliseks võidujooksuks - ei paista.
Kolm asja, mis kohe silma torkavad:
1. Selle asemel, et majanduskasvu aegadel reserve kasvatada, on neid praeguse valitsuse ajal kõvas tempos otsast sööma hakatud. Varude kogumise asemel näeb strateegia ette valitsuse reservide suurt vähenemist, 2017. aastaga võrreldes üle 20%. (2017 olid keskvalitsuse reservid 834 miljonit, järgnevate majanduskasvu aastatega näeb RES ette keskvalitsuse reservide vähenemise, mitte kasvatamise, 2022. aastaks 178 miljoni võrra)
Strateegia annab sellele selgituseks ainult segasevõitu lause: “2019. aastal on ette näha valitsussektori reservide vähenemist, kuna riigieelarve negatiivset rahavoogu on mõistlik rahastada reservide arvelt.“ [Tõenäoliselt on mõeldud seda, et reservide kasutamine on mõistlikum kui laenu võtmine - toim.] Mäletatavasti on näiteks Eesti Pank soovitanud valitsusel reserve kasvatada, sest tsiteerides Eesti Panga presidenti - “Kui me praeguse kiire majanduskasvu juures ei suuda raha kõrvale panna, siis ei suuda me seda kunagi teha.”
2. Kõik ekspertide viimase aja jutud vajadusest vanemaid inimesi tööturul diskrimineerimise asemel rohkem väärtustada ja hoida, on valitsuses kurtidele kõrvadele läinud. Järgmise nelja aasta strateegia järgi ei paista valitsusel olevat kavatsust tööd jätkavate pensionäride jaoks ebaõiglase maksusüsteemi äramuutmiseks. Esimesest jaanuarist võeti töötavatelt pensionäridelt täiendav tulumaksuvaba määr ära. Erinevalt kõikidest ülejäänud töötajatest ei ole pensioniealistel alates selle aasta jaanuarist õigust oma töötasust täiendavat tulumaksuvaba määra maha arvata. Aasta alguses anti valitsusest mõista, et tööd jätkavate pensionäride kõrgem maksustamine muudetakse ära, nüüd on selge, et pensionäre lihtsalt tüssati.
3. Rahvastikupoliitika vallas on valitsus ära unustanud kolmelapseliste perede poliitika.
Muidugi ei ole riigieelarve strateegia läbinisti hull dokument. Teaduse rahastamiseks täiendava summa suunamine, sõjalisele kaitsele lisaks välisteenistuse tugevdamine, energiasäästu toetamine - need ja veel mitmed üksikud sammud on kindlasti vajalikud. Üldpilti see aga paraku ei muuda.