Sõerd: valitsuse lubatud reservide kasvatamise lubadus osutus valeks
Täna avalikustatud eelarvestrateegia puhul on tähelepanuväärne see, et valitsuse lubatud reservide kasvatamise lubadus osutus valeks. Eelarvestrateegia dokumendist selgub hoopis, et reservid aastatel 2019-2022 vähenevad, märgib Riigikogu liige Aivar Sõerd.
Järgmisel aastal vähenevad keskvalitsuse reservid ligi 100 mln euro võrra, peale selle ka kogu valitsussektori reservide kogusumma koos kohalike omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondidega.
Kuidas selline asi on võimalik kui justnagu järgmise aasta eelarve pidi olema 130 miljoni euroga nominaalselt ülejäägis? Kuidas see nn nominaalne ülejääk kokku on joonistatud, sellele paraku strateegia piisavat vastust ei annagi. Edasi on lükatud mõned investeeringud, Tallinna Linnahall ja Pärnu Lennujaam. Aga huvitavam osa niinimetatud tulumeetmetest on need mida aprilli keskel avaldatud prognoosis polnud, aga RESi on sisse joonistatud. Nendele pööraks eraldi tähelepanu - korterelamute renoveerimine- loob täiendavalt töökohti, ebaseadusliku tööjõu piiramisega kaasnev täiendav maksutulu, relvaseaduse muudatustega kaasnev maksutulu, ehk täiendavad töökohad kaitsetööstuses ja muidugi täiendavad dividendid riigi äriühingust. Kokku ca 170 mln eurot. Seega joonistatakse tulusid juurde, mida prognoos eraldi arvesse ei võtnud. Ka eelarvenõukogu ütleb sõnaselgelt, et strateegia materjalides ei ole meetmeid piisavalt selgitatud ja pole hinnatud nende mõju piisavalt, mistõttu pole eelarvenõukogu arvates need piisavad ka struktuurse tasakaalu saavutamiseks.
Seega kokkuvõtlikult majanduslikult headel aegadel ja majandustsükli tõusuharjal Jüri Ratase valitsus reserve koguda ei kavatse. Seda hoolimata sellest, et Sagadi nõupidamisel lubasid koalitsiooni osapooled, et “nüüd kui majanduskasv on kiire tuleb reserve koguda ja eelarve tuleb teha reaalse ülejäägiga”.
Aga kus see ülejääk on kui reservid vähenevad?
Strateegia seletuskirjas antud seletus selle kohta, miks reservid kahanevad, on naeruväärne. Üks põhjendus räägib laenude tagasimaksmisest. Aga mingit suuremat ja ennetähtaegset laenude tagasimaksmist ju pole! Kavandatakse graafikujärgseid tagasimakseid, nii nagu see on igal aastal olnud.
Seega headel aegadel reservide kasvatamise lubadus osutus bluffiks. RES’i dokumentides on mustvalgel kirjas, et riigi finantsvarad (reservid) kokku vähenevad praeguselt 2,036 miljardi euro tasemelt 1,999 miljardi euro tasemele aastal 2022. Sealhulgas keskvalitsuse reservid vähenevd samal ajaperioodil 754 miljonilt eurolt 656 miljoni euroni.
