Eelmise aasta samal ajal oli autotootja 2,8 miljardi rubla suuruses kahjumis. Autotootja käive kasvas aastas esimeses kvartalis 40,8 protsenti 64,8 miljardi rublani.

See on esimene kasum alates sellest, kui ettevõte hakkas kvartalitulemusi 2016. aastal avaldama, kirjutab Vedomsoti.
Viimane aasta, mille ettevõte kasumiga lõpetas oli 2012, mil AvtoVAZ teenis 29,2 miljardit rubla kasumit.
Rekordiliselt suur kahjum oli AvtoVAZil 2015. aastal, mil jäädi ligi 74 miljardi rublaga miinusesse. Eelmisel aastal vähendas kontsern kahjumit 4,6 korda 9,7 miljardi rublani ning esimest korda viimase viie aasta jooksul suudeti tegevuskasumit teenida.

Majandustulemusi aitas ettevõtte teatel parandada suuremate aktsionäride Renault’i ja riigifirma Rostec rekapitaliseerimisprogramm. Kahele suuraktsionärile kuulub AvtoVAZist 83,5%. Osa saadud rahast läheb võlakoormuse vähendamiseks. VTB analüütik Vladimir Bespalov rääkis Vedomostile, et ettevõtte võlakoormus vähenes esimeses kvartalis 15% 72 miljardi rublani. Teises kvartalis peaksid aprillis lõpule viidud enam kui 61 miljardi rubla mahus suuromanikele võlgu oleva summa konverteerimise mõjud täielikult avalduma.

Ettevõte teatas, et esimess kvartalis kasvas müük nende peamisel turul Venemaal 79 114 autoni ehk 29% ning turuosa kerkis protsendipunkti võrra 20,1 protsendini.

Riiklik tugi aitab suurendada ka ettevõtte eksporti, mis kasvas I kvartalis 25,1% 7861 autoni. Riigilt sai AvtoVAZ eelmisel aastal toetust 19 miljardit rubla. Seda on 10% rohkem kui aasta varem.

Ees ootavad mitmed riskid
Ettevõtte juht Nicolas Maure teatas majandustulemuste kommentaaris, et praegusel hetkel ei maksa tulemusi siiski üle hinnata. „Olen tänulik meie aktsionäridele ettevõtte rekapitaliseerimisse panustamise eest. Pean aga toonitama, et on mitmeid riske, mis edaspidi meie tulemusi võivad mõjutada,“ lausus ta, tuues välja rubla nõrgenemise mis võib negatiivselt Venemaa autoturgu ning AvtoVAZi mõjutada. Maure kinnitas, et neil on plaan senist kõrget 86% lokalisatsioonimäära hoida ning jätkata nii kulude optimeerimist kui Lada mudelite arendust.

Bespalov kinnitas Vedomostile, et valuutariskid on AvtoVAZil tõepoolest suured. Nii on uute mudelite, eelkõige Vesta lokaliseerimismäär ehk kodumaiste koosteosade määr madalam kui Lada autodel keskmiselt. Rubla kursi languse tõttu tõstab AvoVAZ 1. maist sõidukite keskmist hinda 1-2%.

Maure kinnitas märtsis Vedomostile, et aasta kokkuvõttes loodetakse uuesti kasumisse jõuda kolme aasta jooksu. Bespalovi hinnangul võib ettevõte juhul, kui mingeid uusi vapustusi ei tule, aasta kokkuvõttes puhaskasumiga lõpetada juba 2018. aastal.

Selle aasta 1.juunist hakkab AvtoVAZi juhtima seni Renault Rumeenia üksust ohjanud Yves Caracatzanis. Senine juhatuse esimees Nicolas Maure on kinnitatud Renault vanemaks asepresidendiks ning Euraasia regiooni juhiks.