Saku käis välja piirikaubanduse peatamise plaani
Saku Õlletehase hinnangul on massilise piirikaubanduse peatamine võimalik, aga see nõuab aktsiiside drastilist langetamist tasemele, kus alkoholihinnad oleks Eestis vaid veidi Lätist kõrgemad.
Saku ja teiste Õlleliidu liikmete üldine prognoos tänavuseks alkoholiaktsiisi laekumiseks on pikalt püsinud 220-230 miljoni euro ringis. Sellele jäävad nad kindlaks ka praegu ning näevad järgmisel aastal veel umbes 10 miljoni euro võrra väiksemat laekumist. Rahandusministeerium tõi enda ootusi teatavasti hiljaaegu umbes 46 miljoni võrra alla, aga usub endiselt 284 miljoni laekumist tänavusse riigieelarvesse.
Trendi pööramiseks on ettepanek langetada aktsiise Lätiga konkurentsivõimelisele tasemele, ehk tekitada olukord, kus aktsiiside vahe Läti ja Eesti vahel oleks väike. Optimaalseks peavad tootjad aktsiisierinevust 0,03 eurot liitrist 1 kraadi kohta õlle ja kange alkoholi puhul, ning seda võrreldes Lätis planeeritavate aktsiisimääradega 2019. aastal. Tõenäoliselt tõstab Läti ka järgmisel aastal aktsiisi.
Kava tähendaks näiteks 5-protsendilise alkoholisisaldusega õlle puhul aktsiisierinevust 7,5 senti pooleliitrise purgi kohta, aga viina puhul 60-sendist erinevust.
Põhimure soomlastega
Läti piirikaubandusega on Saku ja A. Le Coq tegelikult võrdlemisi hästi kohanenud, kuna saavad õlut ka piiripoodidesse müüa - kasumid pole lõuna poolt löögi alla sattunud. Tõsine probleem on alkoholifirmadele aga Soome turist, kes enam Eestist ega laevalt viina ja õlut ei osta. "Väga oluline on see, et aktsiiside langetamine aitab saada tagasi praegu kaotatud Soome ostjad. Siit tuleb positiivne mõju nii tootjatele, kaubandusele, toitlustusele ja hotellidele," märkis Saku juhatuse liige Jaan Härms.
Õlleliidu esialgsel hinnangul võiks aktsiiside langetamisel 2019. aastal kogumõju koos lisanduva käibemaksuga olla 52,1 miljonit (aktsiis) + 36,5 miljonit eurot (käibemaks) = 88,6 miljonit eurot võrreldes olukorraga, kus aktsiise ei langetataks. Nii tõuseks kogulaekumine circa 390 miljoni euroni.
