Sõerd: eelarvemiinus sunnib riiki kulutama haigekassa ja töötukassa raha

Rahandusministeerium kavatseb vähendada kogusummat, mis riigil peab iga hetk olemas olema, et jooksvaid kulusid katta. Praegu on see summa 1,2 miljardit, uue kava järgi aga 865 miljonit. Vastava määrusega tutvunud riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi meelest on sellisel sammul väga proosaline põhjus.

Riigi rahavoogude juhtimist reguleeriva määruse muutmise põhjused on väga praktilised. Oleme uues reaalsuses ja see uus reaalsus on selline, et praegustel majanduslikult väga headel aegadel Eesti riik mitte ei kogu reserve, vaid kulutab olemasolevat ja varem kõrvalepandud vara. See kõik sünnib ajal, kui riigikassa peaks ülelaekuvatest maksutuludest lausa üle ääre ajama.

Rahandusministeeriumi koostatud määruse eelnõu seletuskirjas on asjade seis kenasti ära kirjeldatud. Aprilli lõpu seisuga oli riigi põhilises reservis, ehk likviidsusreservis vara alles 517 miljonit eurot. Olemasolevaid lühiajalisi kohustusi, ehk krediidilimiidi lepinguid, mida saab samuti kasutada jooksva kassavoo teenindamiseks, oli sama kuupäeva seisuga 415 miljonit eurot (ehk kokku 932 miljonit). Kehtiva määruse järgi aga peaks riigikassal jooksva rahavoo teenindamiseks olema vahendeid (reserv pluss lühiajalised kohustused) ligi 1,2 miljardit eurot. Uus eelnõu toob selle piiri 1,2 miljardilt eurolt 865 miljonile eurole.

Siinkohal oleks vaja lugejale natuke selgitada tausta. Eesti riigil on kaks põhilist reservi: likviidsusreserv ja stabiliseerimisreserv. Likviidsusreservist rääkisime. Seal on praegu järel 517 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservis on ligikaudu 420 miljoni eurot ja seda reservi saab kasutada vaid kriisiolukorras ja eraldi Riigikogu otsusega. Stabiliseerimisreservist läks viimase majanduskriisi ajal käiku pool ja praeguseks on see uuesti tagasi umbes 2007. aasta tasemel. Jooksvate kulude katteks seda reservi ilma Riigikogu loata kasutada ei saa.

Likviidsusreservi toodi 2012. aastal üle töötukassa ja haigekassa reservid. Toona koos likviidusreservis olemas olnud rahaga kasvas reservi maht 1,4 miljardi euroni. Tänaseks on sellest alles 517 miljonit eurot aprilli lõpu seisuga. Seega oluliselt vähem kui on Riigikassasse hoiustatud haigekassa ja töötukassa raha. Aprilli lõpu seisuga olid kassad kokku hoiustanud 989 miljonit eurot.

Tõsi on see, et aasta sees kõigub likviidsusreservi jääk üles-alla sõltuvalt sellest, kuidas laekuvad riigikassasse maksutulud, Euroopa Liidu rahad ja tänavu olulise turgutusena ka erakorraline tulu seoses Tallinna Sadama aktsiate müügiga. Aga sellele vaatamata - kui eelmise aasta lõpu seisuga oli likviidsusreservi jääk 743 miljonit eurot, siis käesoleva aasta lõpuks kahaneb see umbes 720 miljonile eurole.

Eelarvestrateegia andmetel väheneb likviidsusreserv tuntavalt ka järgmisel aastal ja kahaneb järgmise aasta lõpuks 660 miljoni euro tasemele või isegi sellest allapoole. Kokkuvõtlikult - just reservide kulutamine sunnib praegustel majanduslikult headel aegadel riigi rahavoo juhtimist reguleerivat määrust muutma. Sisuliselt aga oleme tänaseks jõudnud selleni, et eelarvemiinuse katteks kulutab riik töötukassa ja haigekassa poolt riigikassasse hoiustatud raha.

Rahandusministeerium: kõik on seadustega kooskõlas ja ka majanduslikult mõistlik

Kui mullu novembris heitis ka Riigikontroll rahandusministeeriumile ette, et viimane kasutab töötukassa ja haigekassa raha ebasihtotstarbeliselt ja potentsiaalselt isegi seadusevastaselt, polnud ministeerium sellega sugugi nõus. Ministeerium võrdles oma tegevust sellega, kuidas pank hoiustajate raha kasutab.

"Riigiga sõlmitud hoiulepingu järgi on haigekassale ja töötukassale tagatud võimalus oma vahendeid igal ajahetkel kasutada ja seega ei ole korrektne väita, et valitsus on kasutanud nende vahendeid. Reservid on konsolideeritud kontsernikontol, kus riigikassa haldab vahendeid ühtselt, makstes haigekassale ja töötukassale hoiustatud vahendite eest intressi. Ühiskonnale annab reservide konsolideeritud haldamine kokkuhoidu, sest valitsussektor tervikuna ei pea hoidma nii suuri puhvreid või laenu võtma," kõlas ministeeriumi novembrikuine Ärilehes avaldatud seisukoht.

Küsimus on ministeeriumi meelest kahe seaduse vastuolus. "Seda, et haigekassa ja töötukassa poolt riigi kätte hoiule antud raha võib riik kasutada, ütleb riigieelarve seadus sõnaselgelt. Riigieelarve seadus on põhiseaduses nimetatud seadus, mida saab muuta ainult riigikogu koosseisu häälteenamusega, seevastu töötuskindlustuse seadus ja Eesti Haigekassa seadus on aga lihtseadused. Arvamus, et sama norm võiks olla üle korratud ka töötuskindlustuse seaduses ja Eesti Haigekassa seaduses, ei tee riigieelarve seaduses seisvat regulatsiooni olematuks ega riigi tegevust seadusevastaseks," leidis ministeerium, viidates ka sellele, et õiguskantsler peab olukorda korrektseks ja ka riigieelarve seadust on vastavalt ümber sõnastatud.