“Investeerimisriskiga pensionilepingute pakkumise koha pealt oleks õigem küsida kommentaare otse elukindlustusseltsidelt. See on tõsi, et riik on vastavad seadusemuudatused teinud ja pall on siin hetkel kindlustusseltside väravas,” jätkas ta. “Tuleb ka mõista, et uue teenusega turule tulek eeldab ka selle teenuse väljaarendamist. Kui turult peaks tulema signaal, et sellist lahendust ei olda ühel või teisel põhjusel siiski valmis pakkuma, on see riigile otsuse koht, kuidas edasi minna.”

Inimese seisukohast on oluline see, kui suur on pension, mida talle makstakse ja millised on teenustasud, mida ta oma pensionilepingult maksab (tasu on pensioni suurusest juba maha arvestatud). Pensionilepingute tasud on avalikud ja leitavad elukindlustusseltside kodulehekülgedelt.

“Arvestades, et elukindlustusseltside pensionilepingute sõlmimise ja haldamise kulud kokku olid 2017. aastal 1,5 miljonit eurot ja nad teenisid sel perioodil kahjumit 2,3 miljonit eurot, saab ka öelda hoopis nii, et kindlustussektor maksis eelmisel aastal kokku 0,8 miljonit eurot peale, et pensione välja maksta,“ lausus Ross.

Kindlustusfirmad "analüüsivad"

“Turuolukorda arvestades pole uut tüüpi investeerimisriskiga pensionilepingud väga atraktiivsed,” ütles Ergo elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma. “Ergos me veel analüüsime kas oleksime valmis seaduses pakutud võimalust kasutama, lõplikke otsuseid pole me veel teinud. Seaduses on väga detailne kirjeldus mil viisil seda üldse pakkuda saab.”

"Compensa Elukindlustus hetkel ivesteerimisriskiga II samba pensionilepinguid ei paku. Oleme selle toote turule toomist analüüsimas," ütles Compensa Life Vienna Insurance Groupi juhatuse esimees Olga Reznik. "Täna pakume garanteeritud tootlusega pensionilepinguid, mis samuti teenivad väljamaksete perioodil riskivabalt tulu."

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena