Tippkokk Imre Kose: toit on elustiil, osa inimese identiteedist. Ellujäämiseks peab toidutööstus olema tõeliselt uuenduslik

Üha rohkem inimesi liigub keskklassi ning madalam kvaliteet ei rahulda enam nende vajadusi. Et toiduainetööstuses ellu jääda, pead suutma kliendi arenevate soovidega kaasas käia, olema tõeliselt uuenduslik ning tooteid personifitseerida, tõdeb Gurmeeklubi OÜ 47,5% omanik Imre Kose.

Edu alus on kliendiga koos kasvamine: kui seda teed, siis klient usaldab sind. Kas tootest saab hitt või mitte, ei oska ükski tootja öelda. „Päeva lõpuks võidab intuitsioon. Seda peab usaldama,“ kinnitab Kose.

Turul juba veidi enam kui üheksa aastat tegutsenud, restorani Vertigo populaarsest Caesari kastmest alguse saanud Gurmeeklubi eelis suurtootjate ees on Kose sõnul paindlikkus, võime kiiresti tarbija soovidele reageerida.

Millised aga need soovid on, kuhu toiduturg liigub ja millised on trendid?

Kose sõnul on selge suund terviklikele toodetele: neile, mis arvestavad tarbija muutuvaid vajadusi kompleksselt: eridieedid, tarbija soov kogeda uusi etnilisi ja audentseid maiseelamusi.

Inimesed muutuvad üha teadlikumaks ning väärtustavad kvaliteeti ning üha enam kohalikku toorainet. See aga nõuab tootjalt tõelist innovatsiooni tootearenduses. „Meie arvates tähendab tänapäeval gurmee kvaliteetse ja autentse tooraine väärtustamist läbi valmistaja unikaalsete oskuste. Kose kinnitusel panustab Gurmeeklubi neile võrdselt.

Nii pakuvad nad erinevaid maitseid laiast maailmast, kui taasavastavad tarbija jaoks meie harjumuspäraseid, kuid alahinnatud köögi- ja juurvilju, näiteks peeti ja kõrvitsat ning teevad sellest ootamatu gurmeetoote. Olgu selleks hummused või kreemjuustud.

Kvaliteetne tooraine, pidev innovatsioon tootearenduses, pilkupüüdev pakend- kõik see maksab. Ka Gurmeeklubi tooted ei ole kõige odavamad. Kas meie tarbija suudab seda osta ning ettevõttele kasvu tagada?

Kose sõnul on toodete hinna ja kvaliteedi suhe teadlikult kujundatud. Gurmeeklubi tooted on keskmisest pisut kallimad. „Jah, ma võib-olla ei osta seda tihti, aga luban endale aeg-ajalt naudingut,“ ütleb Kose, rõhutades, et toit on emotsioon. Inimeste sissetulekud kasvavad ning kvaliteetse toidu tarbijaskond muutub stabiilseks ning suuri langusi tõenäoliselt enam ei tule.

„Kui ka majanduses tuleb langus, siis tõenäoliselt käiakse vähem väljas söömas, kuid kodus valmistatakse toitu ikka,“ usub Kose, kelle sõnul on toitumisharjumused osa inimese elustiilist, mida kergelt muuta ei taheta. „Ma ei räägi hanemaksast ja trühvlitest,“ ütleb Kose. Gurmeeklubi uued kreemjuustud peedi ja kõrvitsaga maksavad 2,5 eurot. See on küll mõnevõrra kallim kui sarnased teised tooted kauplustes, kuid see ei ole Kose sõnul kättesaamatu hind.

Tarbijate huvi kinnitavad ka ettevõtte majandustulemused. Kui 2014. aastal oli Gurmeeklubi käive veidi üle miljoni euro, siis eelmisel aastal 1,56 miljonit eurot, kasvades aastaga 15%. Mullune puhaskasum oli 9000 eurot, mis on tunamullusest umbes 5% suurem. Kose sõnul investeeriti eelisel aastal oluliselt uue tootmishoone väljaehitamisesse ja seadmetesse. Täpset investeeringu suurust ei soostundu ta avaldama.

Suund koostööle
Globaalses trendides on Kose sõnul aset leidnud paradigma muutus ning erinevad tootjad ühendavad oma jõud. Samas suunas liigub ka Gurmeeklubi. Olgu selleks siis Balbiinoga koostöö jäätiste vallas, või mais poelettidele jõudnud Saaremaaga Delifoodiga koostöös valminud laktoosivabad kreemjuustud. Kreemjuustude teadustöid ja katseid rahastas Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond 19 286,40 euroga.

Tootearendus on keerukas ja väga ajamahukas protsess. Selles tehakse tihedat koostööd Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega. „See on väga põnev ja arendav protsess- pidevalt pead midagi uut õppima,“ kinnitab Kose. See võlubki varem restoraniäridega seotud olnud Koset väiketootmise juures. „L’artiste, Vertigo- ma usun, et iga eelnev kogemus valmistab inimest tulevikuks ette,“ tõdeb Kose, kinnitades, et ka restoranikultuuris tuleb samamoodi kogu aeg areneda.

Gurmeeklubi tooted on lisaks Arsenali keskuse ning Viru tänava kohvik-poele müügil jaekaubanduskettides. Turul levinud arvamuse kohaselt on väiketootjal kui mitte võimatu, siis vähemalt väga keeruline oma toodetega jalga ukse vahele saada. Kose selle arvamusega ei nõustu. Tema sõnul peavad ka jaemüüjad tarbija nõudlusega sammu pidama ja olema valmis erinevaid uusi tooteid pakkuma.