Saksa ettevõtjate uuring: 63% on Eesti maksureformiga rahulolematud
„Mullusega võrreldes on pilt suhteliselt tume, samas kui võrrelda Kesk- ja Ida-Euroopaga, siis oleme heas positsioonis,“ tõdes kaubanduskoja Eesti büroo juht Tarmo Mutso.
Saksa kaubanduskoda viis uuringu läbi 21. Kesk-ja Ida-Euroopa riigis. Eestis osales uuringus 41 ettevõtet.
21 küsitluses haaratud kriteeriumist oli aastaga paranenud vaid 1 näitaja- avaliku raha kättesaadavus. 21 kriteeriumist 11 olid aga aastaga halvenenud. Viimaste hulgas avalik haldus, maksusüsteem, majanduskeskkonna muutuste ettearvamatus, korruptsioon, poliitiline ning sotsiaalne stabiilsus, tööjõukulud ning muidugi ka kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
Maksureformiga rahulolematust kinnitas 63% vastanutest.
Maksude järel tõid uuringus osalenud teise probleemina välja korruptsiooni. Mutso sõnul on seda keeruline põhjendada, sest küsitlusest ei selgu, mida vastajad täpselt silmas pidasid. Pole teada on see isiklik kokkupuude või üldine arvamus. Mutso märkis, et kuna suur osa kaubanduskoja liikmetest on tegev kaubanduses, siis on võimalik, et silmas on peetud näiteks jaemüügikettidesse saamise ning seal oma kaupadele hea koha saamise keerukust.
Uuringu tutvustamisel osalenud Estonian Celli finantsdirektor Siiri Lahe lausus, et Estonian Celli Eestis kohal olek on tunnistus sellest, et siia on võimalik suurtööstust rajada. Lahe sõnul on Eestis lihtne äri ajada ning lihtne otsustajatele ligi pääseda. „Meil on ressursid, mille pärast tasub siia tulla,“ kinnitas ta.
Lahe sõnul ei võrdle nende ettevõte end aga mitte Kesk- ja Ida-Euroopa vaid Põhja- ja Lääne- Euroopaga, metsarikaste riikidega, kus antakse toorainele enim lisandväärtust nagu Soome, Rootsi, Austria ja Saksamaa. Kuna tegemist on energiarikka sektoriga, on väga oluline energia hind. „Kui maksame igal aastal ainuüksi energia eest 4-6 miljonit eurot rohkem, on see tõsine vahe,“ lausus Lahe, lisades, et kui suurettevõtetele plaanib elektriaktsiisi langetamine teoks saab, avaneb ka nende 17 miljardi eurone investeerimispakett.
Töötajaid plaanib sel aastal juurde palgata 50% küsitletud ettevõtetest, võrreldes eelmise aastaga on see suur hüpe. Toona plaanis uusi töötajaid palgata vaid 25% ettevõtetest.
Investeeringuid plaanib teha samuti 50% küsitletutest. Eelmisel aastal oli neid 31%.
Tööjõulude suurenemise hinnang on tõusnud eelmise aasta 5,3% tasemelt 10,6 protsendini.
EASi välisinvesteeringuite keskuse direktor Allan Selirand märkis, et küsitluste puhul on tavaline, et Eestis tegutsevad ettevõtted on siinse keskkonna suhtes kriitilised, kuid kui neilt küsida, kas tahaksite minna Lätti või Leetu, siis nad tunnistavad, et ei taha ning Eestis on kõik hästi.
Eestis paiknevad ettevõtted hindavad Eestit parimaks investeerimissihtkohaks, teiste riikide hinnang nii positiivne ei ole. Meist paremaks hinnatakse Tšehhit ja Poolat. Meile järgnevad Horvaatia ning Slovakkia.
Selirand tõdes, et Eestis tegutsevate välisettevõtete rahuloluküsitlus on väga oluline, sest suurema osa välisinvesteeringutest toovad juba siin tegutsevad ettevõtted. „Seepärast on väga oluline uurida, kuidas nad ennast tunnevad,“ lausus ta.
88% küsitlenutest valiks Eesti uuesti investeeringu sihtkohaks. Leedus oli see näitaja veelgi kõrgem-90%.
