Rumeenias rahast ilma jäänud Glen Madis on segaduses ja nördinud: kas Swedbank siis kaotas või ei kaotanud dokumente?
Rumeenias raha kaotanud investorite kaasuses on segadust tekitanud küsimus, kas Swedbank on või pole ära kaotanud asja puudutavaid sisedokumente. Üks investoritest ja endine pankrotitoimkonna liige Glen Madis ei mõista, kuidas saab pank ühelt poolt kohtus väita, et dokumendid on kadunud, kuid seejärel avalikkusele suunatud sõnumites sama eitada.
Panka esindav vandeadvokaat Erki Kergandberg on öelnud järgmist: "Väited dokumentide kaotamise osas ei ole õiged. Kõik kohtuasjasse puutuvad dokumendid on kohtule esitatud." Neid kaht lauset saab ilmselt tõlgendada ka nii, et kaotsiläinud dokumendid lihtsalt ei puutu vandeadvokaadi hinnangul antud kaasusesse.
Järgneb Glen Madise avalik kiri (kirjaviis muutmata):
Austatud Swedbanki juhatus. Oli piisavalt ebameeldiv, kui mu pere teiega koos Rumeenias raha kaotas. Imestan aga väga, kuidas leiate lisaks veel võimaluse meid ka keerutamisega narrida.
Te olete otsustanud kohtule mitmel korral rääkida, et teil pole alles otsuseid, mille alusel soovitasite ja ostsite klientidele Rumeenia võlakirju. Esitan siinkohal meenutuseks väljavõtte panga poolt varasemalt kohtule esitatud väidetest.
Meenutan veel: Swedbanki jurist Raimo Juurikas vastas kohtule 10.10.2016 järgmist: "Määruse punktis 2.1. kuni 2.3. nimetatud, perioodist 2006-2007 pärinevad dokumendid ei ole Swedbank AS-is säilinud."
Seega - nii meie kui kohus on senimaani Swedbankist ühtemoodi aru saanud: pank kaotas dokumendid. Tallinna Ringkonnakohus küsis 01.11.2017 panga esindaja käest otse: "Maakohtus tõusetus küsimus, et kostja peaks esitama kostja sisesed dokumendid, mis olid aluseks kostja töötajate Nord Hill Real Estate nõukogusse nimetamisele ja otsustele, mille poolt kostja töötaja nõukogus hääletas. Te ütlesite, et selliseid dokumente teil ei ole. Kas te saate selle kuidagi usutavaks muuta?"
Seega oli oluliste dokumentide kaotamine senini ainus panga pakutud seisukoht. Teisipäeval aga volitasite advokaat Kergandbergi avalikkuses vaidlema telesaatega "Kuuuurija", NAGU POLEKS PANK VÄITNUDKI, ET DOKUMENDID ON KADUNUD. Kas väidate siis kohtus üht ja avalikkusele teist?!
Palun suhtuge meisse inimlikult. Olge inimesed, lugupeetud Swedbanki juhatus. Ja vastake raha kaotanud 200 inimesele konkreetselt: , : milliste dokumentide põhjal tegi panga töötaja otsuse Rumeeniasse investeerida ja kas nende hulka kuulusid ka elementaarsed kinnisvara turuväärtuse eksperthinnangud prospektis välja lubatud maadele.?
Ärge rääkige palun enam dokumentide säilimisest või mittesäilimisest. Olid need üldse olemas? Pankrotihaldur on mitmel korral küsinud Swedbanki otsuseid, mille alusel teie pank 2007.aastal Rumeenia võlakirju märkis ning emissioonil osales. Kinnisvarahinnang (kui te ikka ta tellisite) peaks olema investeerimisotsuste tegemisel elementaarne. Kui seda aga ei tehtudki, siis palun vabandage raha kaotanud eesti inimeste ees ja lõpetage eksitamine stiilis "dokumendid pole meil säilinud, aga me pole neid ka kaotanud" mänguga.
Kuna eeldan, et panga juhatus taaskord ei soovi minu perele ega teistele raha kaotanud isikutele vastata, vaid suunab ülesande advokaatidele, siis siin on ka nimekiri "mittesäilinud dokumentidest", mida meie esindajad on teilt pikisilmi oodanud:
Mittesäilinud dokumendid:
* Swedbank AS otsus(ed), mis oli(d) aluseks 09.03.2006 Hansapank AS-i ja Nord Hill Real Estate AS-i (varasemalt IPC Real Estate AS) vahelise "Investeeringute vahendamise ja info edastamise kokkuleppe" ja selle 20.02.2007 allkirjastatud lisa sõlmimisele;
* Swedbank AS otsus(ed), mis oli(d) aluseks Swedbank AS-i poolt töötaja määramisel Nord Hill Real Estate AS-i (varasemalt IPC Real Estate AS-i) nõukogusse;
* Swedbank AS otsus(ed), mis oli(d) aluseks Swedbank AS poolt Nord Hill Land Portfolio OÜ (varasemalt IPC Land Portfolio OÜ) 2007.a võlakirjaemissioonil osalemiseks ning võlakirjade märkimisel.
Loo taust: Riigikohus tühistas otsuse
Riigikohus saatis Rumeenia kinnisvarainvesteeringus raha kaotanud Swedbanki klientide nõude kuu alguses tagasi ringkonnakohtusse. Seega tühistati otsus, millega leiti, et Swedbank peab oma toonaseid tegemisi täpsemalt valgustama.
2007. aastal investeeris Swedbank Rumeenia perspektiivikasse kinnisvarasse 8,7 miljoni eurot investorite taha, et teenida tulu vara väärtuse kasvust. Asi läks kiiresti hapuks, kui selgus, et uhkete kruntide asemel on tegemist tavalise põllumaaga, mille väärtuseks hindavad Rumeenia kinnisvaraeksperdid 500 000 eurot. Rumeeniasse läkitas oma raha hulk Eestis tuntud isikuid: näiteks Raivo Kütt ja Raivo Aavisto, kokku 700 000 eurot, Hans H. Luik 249 000 eurot, Armin Karu 150 000 ja Jüri Mõis 139 000 eurot.
Investeeringute tegemiseks loodud ja nüüdseks pankrotistunud Nord Hill Land Portfolio (NHLP) pankrotihaldur pöördus kohtusse, et nõuda Swedbankilt investorite raha välja. Süüdistuste kohaselt kuulus Nord Hill Land Portfolio emafirma nõukogusse tehingu toimumise ajal kolm inimest, kellest üks oli Swedbanki esindaja. Investorid, kelle huvides pankrotihaldur vaidleb, väidavad, et Swedbanki esindaja, kes pidi nõukogus kaitsma investorite huve, varjas asjaolu, et maatükid osteti tegelikust väärtusest tunduvalt kõrgema hinnaga.
"Maid müüdi eelnevalt ka paberil erinevate osapoolte vahel edasi, millega kergitati kunstlikult kruntide hinda, et näidata maa väärtust investeerijatele kõrgemana. Kui NHLP ei suutnud klientide võlakirju lunastada, soovis pank lunastamise tähtaegu korduvalt pikendada," süüdistasid investorid.
Küsimusega on läbi käidud kõik kohtuastmed. Harju Maakohus jättis mullu juunis tehtud otsusega pankrotihalduri hagi rahuldamata, leides, et nõue aegunud tegevuste osas, mis on toime pandud viis aastat enne hagi esitamist. Kohtu hinnangul oli tõendamata pankrotihalduri väide, et Swedbankil oli oma töötaja kaudu otsene ja vahetu mõju NHLP emafirma nõukogu üle ettevõtte juhatusele korralduste andmisel.
Edasi liikus süüdistus ringkonnakohtusse, kus maakohtu otsus tühistati. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jättis maakohus hindamata, kas pank võis venitada NHLP pankrotimenetluse alustamisega sihilikult, viies läbi korduvad võlakirjade lunastamise tähtaegade pikendamised. Samuti ei kontrollinud maakohus ringkonnakohtu hinnangul piisavalt investorite esindaja esitatud süüditusti.
Swedbank kaebas otsuse edasi ning riigikohus leidis, et ringkonnakohus andis maakohtule nõude aegumise kontrollimiseks ebaõige juhise. Samas ei pruugi riigikohtu kolleegiumi hinnangul olla kõik investorite esitatud nõuded aegunud ning madalama astme kohtud peavad süüdistuste asjaolud uuesti läbi vaatama. Seega tühistas riigikohus eelnevalt tehtud otsuse ja saatis asja arutamiseks ringkonnakohtusse tagasi.
