Kohtuvaidlus sai alguse Rimi Eesti Food AS-i auto esiotsa purunemisest 2015. aastal 3. veebruaril kui see Tallinnas Printsu teel üle jääkonaruse sõitis. Seesam Insurance AS hüvitas sõiduki omanikule 2749 eurot ning esitas seejärel sama summa nõude Tallinna linnale kui tee omanikule.

Seesami nägemuse kohaselt ei saanud sel juhul sõiduki juhile ette heita kahju tekkimist ega ka kohustuste rikkumist, sest kuigi jääkonarus oli vahetult tähistatud liiklusmärgiga, oli märk ohukohast 15-20 meetri kaugusel, teel oli lausjää ning tänav oli valgustamata.

Kindlustusfirma hinnangul ei olnud sõiduki juhil võimalik kahju ära hoida, sest lumisel ja jäisel teel on sõiduki peatusmisteekonna pikkus 50 kilomeetrise tunnikiiruse juures 111 meetrit. Seesam märkis, et ebamõistlik on oodata, et juht peab peatuma iga takistuse ees.

Kohtumaterjalide kohaselt tunnistas linnavalitsus oma süüd, kuid leidis, et juhtunus puudub neil täielik vastutus. Vastutuse võttis linn endale poole juhtumi kahju osas. Linnavalitsuse seiskoha kohaselt oli teele paigaldatud ohumärk ning sõiduki juht pidanuks valima kiiruse sellele vastavalt.

Maakohus nõustus Tallinna linnaga, tuues esile, et ohumärgi paigalduskoht oli õigel kaugusel. Kohtuotsuse kohaselt pidi juht sõidukiiruse valima vastavalt olukorrale.

Ebatasase tee märk peaks andma juhile info selle kohta, et kui juht kiirust ei vähenda, võib ta sattuda ohtlikku olukorda ja nii oma sõidukit kahjustada.

Seega leiti, et linn tegi kõik õigesti. Otsus jäi jõusse ka ringkonnakohtus ning kuna riigikohus ei võtnud sama asja menetlusse, jõustus otsus lõplikult esmaspäeval.