Väikeaktsionärid peaks emissioonist saama Millivähemalt 1000 aktsiat ning kõrgeim märkimishind ei pruugi tähendada, et väikeaktsionärid saavad aktsiad kallimalt- aktsiate jaotusel võivad nad aktsiaid saada odavamalt.

Tallinna Sadama aktsiasse raha paigutamisel on poliitiline risk üks olulisemaid, mida endale teadvustada, sest aktsiate kontrollpakk jääb jätkuvalt riigile.

Rene Ilves kinnitas eile Äripäevale, et tema oma raha Tallinna Sadamasse ei paiguta. „Ma pole kindel, et soovin omada tükki ettevõttest, kus omavad absoluutset võimu Kadri Simson ja Urve Palo,“ sõnas ta.
Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi möönis , et ei või iial teada, mida ja kellele soovitakse taas tasuta jagada – aga see toimuks siis juba väikeaktsionäride arvel.

Samas hinnatakse Tallinna Sadamat võimalikuks heaks dividendiaktsiaks.

Riik otsustas tänavu võtta Tallinna Sadamast dividendidena välja kogu senise jaotamata kasumi. Kevadel tõdesid spetsialistid, et selline samm ei ole enne avalikku aktsiaemissiooni tavaline praktika.
Ettevõte on teatanud, et edaspidi plaanitakse kahel järgmisel aastal aktsionäridele netodividende maksta vähemalt 30 miljonit eurot aastas ning pärast seda vähemalt 70 protsenti puhaskasumist.

Samas ei saa sellele kuidagi kindel olla. Nagu tunnistab ka ettevõte emissiooniprospektis, et tulevaste dividendide maksmise aeg ja summa sõltub kontserni hetke ja tulevasest finantsseisundist, tulemustest, kapitalinõuetest, likviidsusvajadustest ja muudest asjaoludest, samuti tütarühingute võimest maksta dividende, kontserni kapitalivajadustest, finantstulemustest ja valitsevatest kapitalituru tingimustest. „Kuivõrd Eesti õiguse kohaselt otsustab dividendide maksmise aktsionäride üldkoosolek, ei saa äriühing) tagada, et dividende tulevikus makstakse või kui dividende makstakse, siis millises summas,“ tõdetakse prospektis.

Ettevõtte tegevusega seotud riskidena tuuakse emissiooniprospektis välja:

  • Kontsern tegutseb konkurentsitingimustes
  • Kontserni äritegevust võivad mõjutada piirkonna geopoliitiliste pingete eskaleerumine ning muutused Venemaa majanduslikus ja poliitilises olukorras
  • Üldised makromajanduslikud faktorid võivad negatiivselt mõjutada Kontserni sadamaid läbivate reisijate arvu ja kaubavooge
  • Kontsern teenib suure osa oma tulust kahelt suurimalt kliendilt
  • Kontserni suhtes on käimas mitu menetlust ja kohtuasja
  • Äriühinguga varasemalt seotud isikute suhtes on käimas uurimine seoses nende süüdistamisega altkäemaksu võtmises
  • Kontsern ei ole leidnud ega pruugi leida iga-aastaselt maist novembrini kasumlikku kasutust oma jäämurdjale “Botnica”
  • Välja pakutud tunnel Tallinna ja Helsingi vahel tooks kaasa suure negatiivse mõju kontserni aastasele reisijate arvule ja veeremikaupade voogudele
  • Kontserni siseriiklikku parvlaevateenust Eesti mandriosa ja Saaremaa (Muhumaa kaudu) vahel võib märkimisväärselt mõjutada silla või alternatiivse ühendustee rajamine
  • Kontserni turupositsiooniga võivad tulevikus kaasneda edasised piirangud tulenevalt Euroopa Liidu ja/või Eesti konkurentsiõigusest ning ametkondade poolt
  • Kontsern tegutseb aina keerulisemaks muutuvas õiguslikus keskkonnas ja muudatused kohalduvas õiguses võivad Kontserni äritegevust negatiivselt mõjutada
  • Kontsern võib olla kohustatud hoonestusõiguse lepingute lõppemisel hüvitama kaubaterminalide operaatoritele Kontserni maale jääva terminali infrastruktuuri turuväärtuse
  • Eesti Vabariigi poolt (sh oma valitsus- ja riigiasutuste kaudu) tehtavatele investeeringutele ja antavale rahalisele toetustele kohalduvad Eesti ja EL-i riigiabi reeglid
  • Ärikinnisvara arendus Vanasadamas vastavalt Arendusplaanile ei pruugi realiseeruda
  • Nõudlust rahvusvahelisele reisiparvlaeva transpordile ja kruiisidele mõjutavad trendid parvlaevade ja kruiiside majandusharudes ning samuti muud faktorid, mille üle Kontsernil puudub kontroll
  • Kaubandustõkked, impordi- või ekspordipiirangud või kaubandusvaidlused võivad avaldada negatiivset mõju kontserni sadamatele