Hoolekandeteenuste juht: on ebanormaalne, et kuigi teame, et soo põhjal ei tohi diskrimineerida, lepime olukorraga, et naiste palk on 20% väiksem

„On ebanormaalne, et kui soo põhjal ei tohiks kedagi diskrimineerida, siis me lepime olukorraga, et naiste töötasu on 20% väiksem,“ lausus Hoolekandeteenuste juht Maarjo Mändmaa kinnitades, et palgalõhe osas tuleb midagi otsustavalt ette võtta, mitte rääkida, et peaks arutama ja uurima.

Tema juhitavas ettevõttes teenivad naised keskmiselt 700 ja mehed 850 eurot kuus. Põhjuseks peamiselt segregatsioon ehk olukord, et mehed on juhtivate kohtadel.

Mändmaa sõnul võitlevad kõik ettevõtted tööjõu pärast. Selles olukorras ei ole tema sõnul põhjendatud, kui ettevõtete juhid nimetavad palgalõhe küsimust pseudoprobleemiks ja kurdavad, et riik hakkab rakendama täiendavat meedet ning aruandlustööd tuleb juurde. „Tänapäeva e-Eestis rääkida, et Excelis tuleb hakata naiste ja meeste palkasid eraldi välja võtma, on absurdne. Igal endast lugupidaval ettevõttel on raamatupidamisprogramm, kust saab andmeid välja võtta,“ rääkis ta sotsiaalministeeriumi korraldatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu tutvustaval briifingul.

Eesti üldine sooline palgalõhe oli 2017. aastal statistikaameti andmetel 20,9%. Eurostati arvutatav palgalõhe 2016. aastal 25,3%.
2017. aastal oli palgalõhe riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 18,4%, kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 12,2%. Samal ajal oli Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes palgalõhe 19,2% ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 30,8%.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on palgalõhe mõju palju laiem kui iga inimese igakuine sissetulek. Pikemas perspektiivis mõjutab see sotsiaalsete garantiide suurust. „Selle mõjud on palju pikaajalisemad ja mõjutavad sind ka pensionipõlves,“ tõdes ta.
Sikkuti sõnul on 15% palgalõhest võimalik selgitada sellega, et naised tegutsevad erinevatel ametikohtadel. See aga tähendab, et 85% ulatuses ei ole palgalõhel objektiivseid põhjusi.

Sotsiaalministeerium soovib soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõuga luua senisest tõhusam süsteem soolise palgalõhe analüüsimiseks ning aidata tööandjate senisest efektiivsemalt naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida.

Palgalõhe arvutab digitaalne tööriist

Tööinspektsioon arvutab kord aastas digitaalse tööriista abil automaatselt iga avaliku sektori organisatsiooni üldise palgalõhe Selleks ei pea üksi tööandja midagi lisaks tegema ega eraldi andmeid esitama, kasutatakse neid andmeid, mida tööandjad juba praegu registrite kaudu riigile esitavad.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juhi Agnes Einmani sõnul on plaanis digitaalne tööriista loomiseks korraldada hange koostöös tööinspektsiooni ja TEHIKuga. Tööriista eeldatav maksumus on 200 000 eurot. Tööriista hakatakse looma aastal 2019.

Tööinspektsioonil on õigus digitaalse tööriista arvutatud tulemuse põhjal teha avaliku sektori asutusele ettekirjutus ja kohustada viimane tegema palgaandmete soopõhise analüüsi. Sisuliselt tähendab see Sikkuti sõnul, et asutus analüüsib, millest palgalõhe on tingitud. Kui need põhjused on objektiivsed, näiteks kasvu segregatsioonist tingitud ( juhid on mehed ning alluvad naised) siis ei pea ettevõte midagi tegema. Kui aga soolisel palgalõhel objektiivseid põhjusi ei ole, tuleb ettevõttel koostada tegevuskava erinevuste kaotamiseks.

Selle tegevuskava elluviimisega tuleb alustada hiljemalt ühe aasta möödudes Tegevuskava elluviimise tähtaega on ettevõttel võimalik veel ühe aasta võrra pikendada.

Tööinspektsioonil on õigus ka rakendada sanktsiooni ehk trahvida maksimaalselt 9600 euroga. Sikkuti sõnul rakendatakse trahvi vaid juhul, kui asutus ei ole koostööst üldse huvitatud.

Erasektori ettevõtted saavad samuti soovi korral digitaalset tööriista kasutada ja tööinspektsioonilt nõu ja tuge paluda.
Sikkut kinnitas, et soolised palgalõhe vähendamine ei peaks kaasa tooma avaliku sektori palgakulude kasvu.