Praktikas näeb see tihti välja nii, et kui revident uurib maksumaksja tegevust ning huvipakkuvast ajast on möödunud kolm aastat, rakendub aegumise asemel automaatselt tahtlikult maksudest kõrvalehoidmise kahtlus, selgitas maksumaksjate liidu jurist Hiie Õunpuu. Selliseks tegevuseks annab maksuametile õiguse maksukorralduse seadus, kus ei ole täpset tahtluse lahtiseletust.

“Kuidas haldur on enda jaoks tahtluse olemuse selles valdkonnas defineerinud ja kuidas ühtlustatakse halduri vastavat praktikat, on senini jäänud maksumaksjate liidu tõstatatud küsimuseks, mille vastamiseni maksuamet poole aasta vältel pole jõudnud,” märkis maksumaksjate liidu tegevjuht Kersti Kurre.

Nii näiteks pidi tahtluse süüdistuse võimalusi otsiva maksuametiga võitlema selle aasta alguses endine turismitalu omanik Hillar Viks. “Mulle öeldi, et kui neil õnnestub tuvastada tahtlus, siis määratakse maks,” rääkis Viks, lisades, et selline suhtumine tekitab küsimuse süütuse presumptsiooni õigest rakendamisest.

Hillar Viksi poolt füüsilise isikuna tehtud kinnisvaratehingut turismitaluna toiminud Sikemäe taluga aastast 1998. hakkas maksuamet uurima tänavuse aasta alguses. Kuigi huvipakkuv tehing toimus rohkem kui kolm aastat tagasi, maksuametnikke see ei takistanud. Praeguseks on õnneks kontroll summat määramata lõpetatud.