Tehase juhataja Roste: "Kõige keerulisem on töötajatega, kes ise ei hooli oma tervisest"

Ida-Virumaal asuv õmblusettevõte Svarmil on üsna unikaalne. 250 töötajast pea 20% on vähenenud töövõimega.

Svarmili tehase juhataja Merle Roste ütleb vähenenud töövõimega töötajate palkamise teemat kommenteerides, et Ida-Virumaa tööturul on õmblejatest suur nappus.

Roste sõnul püüavad nad värbamisvestluste ajal välja selgitada, millised on inimese soovid ning mis on ettevõtte vajadused ja võimalused. Kui vähenenud töövõimega töötaja on tööle võetud, lähtutakse kahest põhimõttest: töökeskkonda püütakse kujundada selliselt, et mitte kahjustada inimese tervist, ja võetakse arvesse töötervishoiuarsti soovitusi.

Kõik uued kolleegid, kes tulevad tööle, saavad väljaõppe ja pole määrav, kas inimene on vähenenud töövõimega või täiesti terve. „Tootmisprotsessid on üpris spetsiifilised ning oleks mõeldamatu, et töötaja suudaks kohe alguses väljaõppeta iseseisvalt hakkama saada. Lühidalt, tööalane väljaõpe, juhendamine, instrueerimine on peamisteks märksõnadeks kõikidele uutele töötajatele,” räägib Roste.

Erinevad edulood

„Sõna „edu” peaks tähendama, et inimene saab hakkama sellega, mida ta on nõus raha teenimiseks tegema. Arvan, et edulugu saab olla ka lugu, kus tulemus ei ole positiivne, kuid mõlemad pooled ehk tööandja ja töötaja saavad aru, et ametikoht ei sobi sellele inimesele. See annab võimaluse edasi vaadata ja otsida, milline töö võiks talle sobida, kuid seda juba kogemuse võrra rikkamana,” räägib Roste. „Näiteks on meil ettevõttes õmbleja, kes vajab igapäevatoimetustega hakkamasaamiseks jalaproteesi. Siiani oleme mõlemad rahul – tema ettevõtte töökorraldusega ning tööandaja töötaja tulemuste ja suhtumisega töösse.”

Roste räägib loo endisest kuulmispuudega töötajast. Kuna tootmises kasutatakse palju erinevat tehnikat, mis tekitab müraelemente, tundis töötaja, et tootmises töötamine võib osutuda kuuldeaparaadiga inimesele raskeks. „Temal puudus kogemus ja teadmine, et sellised nüansid võivad töötamist takistada ning samuti sai tööandja aru, millised on tootmisspetsiifilised valdkonnad, kus kuulmispuudega inimene hakkama ei saaks. Mõlemad õppisime midagi olulist,” selgitab ta.

Kutsehaigused

Õmblejatöös on terviseriskideks lihas- ja skeletikahjustused, mis tulenevad ebamugavast käte, kaela, kere ja jalgade asendist. Pidevast istudes töötamisest ja sundasendist võivad need lihasgrupid saada ülekoormuse. Eriti oluline on, et töö tegemise ajal istutakse õige kõrgusega toolil ja toetatakse jalgu jalatoele. See aitab ära hoida selja liigse nõgususe tekke, mis on eriti oluline nimmevalude vältimiseks.

Töötaja saab enda tervise heaks palju ära teha. Roste räägib, et kõige keerulisem on töötajatega, kes ei hooli ise oma tervisest. „See tekitab paigalseisu tunde. Tööandja võib luua tingimused, olla abiks ja arutleda võimaluste üle, kuid kui töötaja sellest ise ei hooli ja ettepanekutega ei aita, on raske koostööd korraldada. Mõlemapoolne ja aus diskussioon peaks olema kõige alus,” räägib Roste kitsaskohtadest.

Näiteks kui töötajale on vastunäidustatud suitsetamine ja arsti sõnul ei aita see kaasa tervenemise protsessile, siis inimene ikka suitsetab edasi ning läbib kõik vajalikud terviseuuringud ja komisjonid ning saab järelduse, et tervislik seisund pole paranenud. Veel kipub olema, et puhkepausidesse ja võimlemisse suhtutakse üldiselt kergemeelselt, kuid on tõestatud, et vajalikul määral kehalist aktiivsust aitab leevendada tervislikke vaegusi ning hoida tervisenäitajad heal tasemel.

AS Svarmil on asutatud 1991. aastal Ida-Virumaal Kiviõlis. Ettevõtte emafirma on ELIS Plc. Praegu töötab Svarmilis ca 250 töötajat.