Vanilli hinnatõus annab hoobi jäätisetööstusele. Milline on aga Madagaskari vanillibuumi tegelik mõju?
Madagaskari põhjaosas asuvas niiskes Sava piirkonnas valvavad külaelanikud kasvavaid vanillikaunu justkui oleks see kallihinnaline väärismetall. Neil on selleks põhjust. Nõudluse kasv, spekulatsioonid, kesine saak ning rahapesu on kergitanud tooraine hinna hõbedaga samale tasemele, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.
Maailma vanillitoodangust 80% andval Madagaskaril möllab vanillibuum. „Inimesed ütlevad, et ei hooli endale toidu kasvatamisest. Tahan ainult vanilli kasvatada,“ tõdeb Šveitsi arenguagentuuri Helvetas põllumajandusekspert Eugenia Lopez. Tüdrukud jätavad kooli pooleli, et abielluda vanilliparunitega, kasvab televiisorite, alkoholi ning teiste luksuskaupade müük. „Inimesed ostavad autosid ja mootorrattaid, millele nad ei suuda enam bensiini osta, kui vanilli hind langeb,“ ütleb Lopez.
Kuigi osadel farmeritel on vanillitormis hästi läinud, siis paljudel teisel mitte. Lõviosa kasumitest läheb kokkuostjatele, vahendajatele ja eksportööridele, kes vanillikaunad kokku ostavad, töötlevad ning maailma šokolaadi- , parfüümi, jäätise- ning maitseainetööstusele maha müüvad. Hinnatõus on olnud nii suur, et nii mitmedki Londoni ja New Yorgi jäätisepakkujad on vanillimaitse oma menüüdest maha võtnud.
Kasvataja saab vaid väikese osa
Samal ajal kui Coca-Cola, Unilever või Danone on sunnitud maksma ülespuhutud hinda, saavad farmerid sellest analüütikute sõnul vaid 5-10%. Olukord on hullem, kui põllupidajad hülgavad tulutoovale vanillile keskendudes traditsioonilised kultuurid nagu riis ja maniokk. Sellisel juhul võivad nad vanilli hinnamulli lõhkedes end meeleheites leida.
Vanill on ka varem tõuse ja mõõnu kogenud. Vaid viis aastat tagasi maksis kilogramm 20 dollarit, nüüd 515 dollarit. Hiljuti oli kilo hind suisa 600 dollarit. Võrduseks, hõbedakilo maksab 528 dollarit.
Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Esimesena hakati seda kasvatama Mehhikos, kuid Prantsuse kolonialistid viisid selle 19. sajandi alguses ka India ookeani saartele ja Mauritiusele. Vanillikasvatamise lootused aga luhtusid, sest seal ei olnud tolmendamiseks vajalikke mesilasi. Kuni ori Edmond Albius mõtles välja viisi, kuidas seda käsitsi teha. Istandused viidi Madagaskarile. Seal ei ole mitte ainult perfektne kliima, vaid tegemist on ühe maailma piisavalt vaese piirkonnaga, kus käsitsi tolmendamine end ära tasub.
Kui hindas 2000-ndate alguses tõusid, hakkasid nanilli kasvatama ka India farmerid, selgitas maailma vanillitoodangust umbes 10% ostev Šveitsi lõhna- ning maitsefirma Firmenich juht Dominique Roques. „Kui aga hind langes alla 40 dollari, ütles India lihtsalt, et nad ei ole selle kasvatamisest enam huvitatud. Madagaskari farmerid ei saa seda öelda, sest nad sureksid siis lihtsalt nälga,“ selgitab ta.
