Sanktsioonid ei loe: Venemaa naftatööstus õitseb

Vaatamata USA ja Euroopa sanktsioonidele ning üha kasvavatele tehnilistele nõudmistele, ms mõne analüütiku sõnul on Venemaa tootjatele üle jõu käivad, läheb Venemaa nafta- ja gaasitööstusel väga hästi, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Venemaa nafta ja gaasitööstust toetab maailmaturu hinnatõus ning rubla nõrkus.

Moskva börsi nafta ja gaasifirmade aktsiaid koondav indeks kerkis mais ajaloolisele rekordtasemele ning ka sektori ettevõtete tootmismaht on rekordilähedane.

Välisfirmad omandavad üha aktiivsemalt Venema nafta- ja gaasiprojektides osalusi. Mais ostis Prantsusmaa Total 10% 25,5 miljardi dollari mahus veeldatud maagaasi (LNG) projektis Venemaa Arktikas ning Araabia Ühendemiraatide Mubudala Petroleum omandas 44% osaluse Venemaa naftaväljas.

Veel kolm aastat tagasi oli pilt oluliselt erinev. 2014.a aastal pärast Krimmi annekteerimist kehtestatud lääneriikide sanktsioonid jätsid paljud Venemaa naftafirmad ilma pikaajalisest laenurahast ning lisaks tehnoloogia ning oskusteabe tarnetest. Samal ajal kukkus nafta hind järsult ning kukkus 2016.a aasta alguseks alla 30 dollari barrelist. Selline hinnatase oli problemaatiline ka madala kulutasemega Venemaa tootjatele.

Lahkunud lääneriikide pankade asemele astusid Venemaa enda pangad ning Hiina kapital päästis mõned kriitilised projektid.

„Minu arvates alahindas turg Venemaa tootmise stabiilsust,“ kinnitas riigi suurima naftafirma Rosnefti juht Igor Setšin, kelle sõnul Venemaa naftasektori investeeringud rublades kriisitingimustes kasvasid ja samamoodi toodang.

Rosneft andis hiljuti teada esimese kvartali kasumi seitsmekordistumisest: ettevõtte puhaskasum oli 1,5 miljardit dollarit. Erakapitalil põhineva Lukoili kasum kasvas aastatagusega võrreldes 75%.

Gaasimonopoli Gazprom kasum kasvas 11% 372 miljardi rublani (6 miljardit dollarit), samas kui käive kasvas rekordilise 2,14 triljoni rublani.

Briti majandusleht kirjutab, et suur osa sellest edust tugineb 2016. aasta detsembris Venemaa ja naftakartelli OPEC sõlmitud kokkuleppele, et üleilmset tootmist vähendatakse 1,8 miljoni barreli võrra päevas ning mis kergitas nafta hinna ajaloo madalaimatelt tasemetelt ülespoole.
Abiks oli ka valuutaturg. Kui varem oli nafta hinnatõus toonud kaasa ka rubla tugevnemise, siis seekord seda ei juhtunud, rubla odavnes edasi, sest valitsuse tegutsemise suhtes oli ebakindlus ning lisaks kardeti täiendavaid USA sanktsioone.