Tõniste: Eesti on olnud Euroopa Liidule hea investeering

Euroopa Liidu toetused on aidanud Eesti elu edendada ja Eesti on olnud ELile hea investeering, ütles rahandusminister Toomas Tõniste täna Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetuste tulevikule pühendatud seminari avasõnades.

“Ühtekuuluvuspoliitika toel oleme rajanud oma edulugu e-riigi arendamisel, toonud puhta joogivee enam kui 100 000 inimeseni, viinud Eesti teadus- ja arendustegevuse taristu Euroopa tasemele,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Oleme aidanud tuhandeid inimesi tagasi tööturule või tõstnud nende konkurentsivõimet. Need on olnud Eestile head investeeringud.”

Telliskivi loomelinnakus toimuva arutelu ELi ühtekuuluvuspoliitikast aastatel 2021–2027 ja selle muudatuste mõjust Eestile avasid Tallinnas visiidil viibiv Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu ja rahandusminister Tõniste.

Tõniste sõnul on Eesti hea näide selle kohta, kuidas Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetuste sihipärane kasutamine koos mõistliku majanduspoliitikaga toob kaasa majanduse edenemise ja elatustaseme tõusu.

Eesti on olnud üks kiireima kasvuga Euroopa Liidu piirkondi: SKP elaniku kohta ostujõudu arvestades on kasvanud 54 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest 2004. aastal 75 protsendile 2017. aastal, märkis minister. “Eesti on olnud Euroopa Liidule hea investeering,” ütles Tõniste.

Rahandusminister Tõniste kohtus volinik Crețuga ka esmaspäeval, et kahepoolselt arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ELi järgmise seitsmeaastase eelarveraamistiku kohta. Valitsus kujundab oma seisukoha ettepanekute kohta lähiajal.

Tõniste sõnul on paljudes olulistes küsimustes Eesti ja Euroopa Komisjon ühel meelel. „Tervitame, et Euroopa Komisjon on kuulda võtnud liikmesriikide soove ning välja tulnud ettepanekuga, mis võimaldavad oluliselt lihtsustada toetuste kasutamist ning vähendada bürokraatiat nii toetuse saajatele kui ka riigile,“ ütles Tõniste.

„Euroopa Komisjoni ettepanekus valmistavad meile muret märkimisväärsed Euroopa tasandi piirangud ja nõuded, mis piiravad paindlikkust suunata toetusi nende kitsaskohtade lahendamiseks ja reformideks, mida on kõige rohkem vaja,“ ütles Tõniste. „Eestile on oluline võimalus planeerida ja rakendada eri Euroopa fonde integreeritult. See loob paremad eeldused Euroopa maksumaksja raha tulemuslikumaks kasutamiseks ning vähendab bürokraatiat. Ootame rahastamisvahendite kasutamise lihtsustamist, mis praegu on tehtud keerulisemaks kui tagastamatu abi andmine.“

“Kuigi on loomulik, et toetused Eestile mõnevõrra vähenevad, oleme seisukohal, et vähenemine peaks olema sujuv,” ütles Tõniste. “Selles kontekstis ei saa me rahul olla sellega, et toetused Eestile väheneksid EL riikide hulgas kõige rohkem, nagu Komisjoni ette paneb.” Tema sõnul on Euroopa Komisjoni ettepanek hea alguspunkt läbirääkimiste alustamiseks.