Ministeerium: elektrituruseaduse muutmine Eesti Energia huvides on vandenõuteooria
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sõnul on vandenõuteoreetiline väide, nagu oleks üks elektrituruseadusesse sisse viidud muudatusettepanek tehtud Eesti Energia huvides. Tegu on hoopis Euroopa Komisjoni poolt antud riigiabiloast tuleneva nõudmisega, et Eesti ei tõlgendaks reegleid "loominguliselt".
Ärilehele on kirjeldatud väidetavat skeemi, mille kohaselt tehti uude elektrituruseadusesse muudatus selleks, et soodustada Eesti Energial Nelja Energia ostmist.
Loogika oleks järgnev: kuna muudatus võimaldab Tootsi tuulepargile toetust saada pikema aja vältel, kui varem, saaks Eesti Energia ehitamist nö "ajatada". Ettepanek puudutab seda, kuidas on seaduses defineeritud elektrienergia "olemasolev tootja". Varasema definitsiooni kohaselt oli tootja olemasolev, kui tootis hiljemalt 1. juuliks 2018 elektrienergiat.
Nüüd on olemasolev tootja defineeritud sellisena, kes hiljemalt 31. detsembri 2016. aasta seisuga kas oli alustanud elektrienergia tootmist; oli alustanud investeeringut puudutavate ehitustöödega; oli võtnud endale kindla kohustuse tellida seadmeid tootmisseadmed rajamiseks või oli võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeeringu pöördumatuks. Seejuures ei loeta investeeringut pöördumatuks muutuvate kohustuste hulka tootmisseadme aluse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.
Väidetav eelis
Seega on kriteeriume lõdvendatud, mis väidetavalt loobki eelise konkreetselt Eesti Energiale. Nimelt - igal aastal on taastuvenergia toetusega toodetud energia mahu katmise lagi 600 gigavatt-tundi. Kui 12-aastasse toetusskeemi mahtuvaid tuulikuid on rohkem, saab 600 gigavatt-tundi enne aasta lõppu täis ja seeläbi saavad kõik tootjad vähem toetust. Võimalus Tootsi parki nö jupphaaval ehitada võimaldaks Eesti Energial 600 gigavatt-tunni piiri täitumist kontrollida suuremal määral, kui ühelgi teisel turuosalisel. Seega saaks riigiettevõte tarbijate käest taastuvenergia toetusi "täie rauaga" ehk 53,7 eurot megavatt-tunnist kätte.
See seletaks ka Eesti Energia poolset väidetavat ülemaksmist Nelja Energia eest - hinnavahe kataks ära just lisanduv taastuvenergia toetus. Kuigi viimase müüki nõustanud Superia Corporate Finance teatas, et leidus ka kõrgemaid ostupakkumisi, on Ärilehele väidetud, et need pakkumised ei olnud nö siduvad. Ka Superia teatas, et Eesti Energia pakkumine võeti vastu pigem kindlustunde tõttu, et ostjal on tõsi taga, kui hinna tõttu.
MKMi sõnul on aga kogu see konstrueeritud skeem meelevaldne esmalt seetõttu, et initsiatiiv seadust muuta ei tulnud mitte Eesti, vaid Komisjoni poolt. Eelmisel aastal pidas MKM Euroopa Komisjoniga konsultatsioone, mille käigus viimane nõudis, et seadusepügal ära muudetaks.
Silmas tuleb pidada, et taastuvenergia toetused on olemuselt riigiabi, mille andjaks on Elering, kes peab lähtuma ELilt saadud riigiabiloast. Iga objekti, seehulgas ka Tootsi pargi puhul tuleb eraldi hinnata, kas tootja vastab tingimustele. MKM kinnitab, et ei ole teinud ühtegi omapoolset sammu, mis võimaldaks soodsamat (või ka ebasoodsamat) tõlgendust Tootsi projektile, sest nii mindaks ELi reeglitega koheselt vastuollu.
MKMi hinnangul ei saa seadusemuudatus kuidagi toetada just Eesti Energiat Nelja Energia eest kõrgema hinna pakkumisel, sest see ei võimalda Eesti Energial eeldada, et nad saavad kindlasti Tootsi projekti ellu viia vana toetusskeemi kohaselt. Samuti pole võimalik ka täna 100-protsendilise kindlusega väita, et just Eesti Energia Tootsi projekti realiseerib, sest maaomandus võib veel lõpuks kellelegi teisele minna.
Seega - isegi kui seadus annab Tootsi rajamise ajatamiseks võimaluse, on see tinglik ja ei pruugi realiseeruda.
Samad faktid, teised järeldused
Unustada ei maksa ka seda, et Eesti Energia katseid Tootsit arendada on konkurendid pikalt kohtuvaidluste läbi torpedeerinud. Eriti huvitav on see, et novembris võttis Eesti Energia tütarfirma Enefiti juht Aavo Kärmas oma vastulauses Nelja Energia esindajale Allar Jõksile argumentatsiooni aluseks samuti 600 gigavatt-tunni piiri, kuid jõudis diametraalselt erinevale järeldusele. Nimelt olevat just konkurendid need, kes soovivad tarbijatelt maksimaalselt toetusraha välja pigistada.
"Eesti Energia konkurentide vaatevinklist on vaja iga hinnaga takistada Tootsi tuulepargi valmimist, sest siis väheneks neile makstav taastuvenergia toetus," ütles Kärmas. "Viimastel aastatel pole Eestis suuremaid tuuleparke rajatud ning põhjus selleks on lihtne: tuuleenergia toetustele on seatud iga-aastane lagi 32 miljonit eurot ning mida rohkem tuuleenergiat toodetakse, seda madalamaks kujuneb toodangu ühiku eest saadav toetus," kirjutas ta.
"Tootsi tuulepargi käivitudes ja 300 gigavatt-tunni toodangu lisandudes saavad aga elektritarbijad 1 toetuseuro eest aastas oluliselt rohkem taastuvenergiat. Tootjate kasum on samas suurim, kui kõikide tuuleparkide elektritoodang kokku ei ületa 600 gigavatt-tundi aastas, mis on toetusega kaetud toodangule riigi poolt seatud lagi. Taastuvenergia toetuse eesmärk ei ole toetada kindlaksmääratud ettevõtteid kindlaksmääratud mahus. Selle eesmärk on soodustada uute taastuvenergia võimsuste rajamist, mida praegu igati pidurdatakse," märkis Kärmas.
"Loomulikult tooks Tootsi tuulepark taastuvenergia turule läbimurde, mida seni oma kasumit „klaaslaega" kaitsnud osapooled soovivad nüüd mistahes vaidlustustega ära hoida. Nii näiteks on Tootsi tuulepargi maa enampakkumist soovinud ning nüüd selle vaidlustanud ettevõtjad asunud seisukohale, et Tootsi tuulepargil ei peaks üldse olema õigust eelviidatud Euroopa reeglite kohasele toetusele. Ühtlasi on samad osapooled hakanud taotlema seda, et Tootsi tuulepark osaleks hoopis tulevikus riigi poolt korraldavatel taastuvenergia oksjonitel. Eesti Energia toetab seda, et taastuvenergia areng saaks tulevikus uue hoo läbi oksjonite, kuid tegutseb senimaani kõigile turuosalistele võrdselt kehtivate mängureeglite järgi," rääkis Kärmas.
