BLOGI, FOTOD JA VIDEO | Eestlased joovad samapalju kui mullu, kuid suur osa alkoholist tuuakse lõunanaabrite juurest: kui Eestist saab netopalga eest 365 liitrit õlut, siis Lätist 770 liitrit
2017. aastal ostsid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit, mida on 0,08 liitrit rohkem kui 2016. aastal, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud konjunktuuriinstituudi uuringust "Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2017. aastal".
10,3 liitrist moodustasid kanged alkohoolsed joogid 3,6 liitrit (-2,7 protsenti), sh viin 2,2 liitrit (-5 protsenti).
Õlle osakaal moodustas 4,3 liitrit (+2,4 protsenti), viinamarjaveinid 1,8 liitrit (+4,6 protsenti) ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit (+0,4 protsenti).
Kõigi elanike kohta oli see näitaja 2017. aastal 8,62 liitrit ning on jäänud aasta varasemaga võrreldes samale tasemele.
EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt (enamasti Lätist) ostetud alkohol 2017. aastal absoluutalkoholis 2,6 liitrit ühe täiskasvanu kohta. See number sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. Tarbimisstatistikat võib mõjutada ka piiripoodidest lätlaste ja soomlaste ostetud alkohol.
"Eesti elanike alkoholitarbimine on liialt kõrge ja kõik võimalused tarbimise vähendamiseks on olulised. Riigi alkoholipoliitika on nagu tööriistakast, kus on väga mitmeid tööriistu ja hinna tõstmine läbi aktsiiside on vaid üks alkoholipoliitika tööriist," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
"Nüüd on selge, et see meede on end ammendanud, kuna suure hinnaerinevuse tõttu on tekkinud piirikaubandus Lätiga. Kuigi siseturu müük on langenud, tehti ostud odavama müügitasemega Lätis, mistõttu alkoholi kogutarbimine ka ei vähenenud. See tähendab, et alkoholitarbimise vähendamiseks tuleks enam tähelepanu pöörata teistele alkoholipoliitika meetmetele," leidis Josing.
Ta tõi näite statistikast, et kui keskmise netokuupalga eest saaks Eestist 365 liitrit õlut, siis Lätist 770 liitrit õlut.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul näitab tarbimisnumber, et meie sõltuvus alkoholist on jätkuvalt suur. "Alkoholitarbimise vähendamiseks on vajalik tervikliku alkoholipoliitika järjepidev elluviimine ja seda me ka teeme," ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.
Aktsiisi laekus möödunud aastal 29 miljoni võrra vähem
Alkoholiaktsiisi laekus Eestis 2017. aastal 222 miljonit eurot, mis oli 29 miljonit eurot, ehk 11,6 protsenti vähem kui aasta tagasi. Algselt oli eelarvesse planeeritud 276 milj eurot, kuid kiiresti kasvanud Läti piirikaubandusega seoses ja turistide ostumahu vähenemise tõttu Eestist laekus maksuraha ligi 55 miljonit eurot planeeritust vähem. "Eesti alkoholi aktsiisimaksud kuuluvad Euroopa Liidus kõrgemate hulka ja arvestades elanike ostuvõimet, on kõige kõrgemad," kinnitas Josing.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul arvutab ministeerium laovarusid ja aktsiisitulusid keerukamalt ja alkoholi aktsiimäärade tõus on toonud riigile täiendavat tulu. "Möödunud aastal oli määrade tõusust tingitud täiendav tulu suurusjärgus 8 miljonit eurot. 2018. aastal ootame täiendavat tulu ligi 14 miljonit eurot. Tänavu nelja kuuga on alkoholiaktsiisi tasutud 84 miljonit eurot, mida on 15 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga."
Lätti alkoholi ostma lähevad kõvad joojad
Uuringust selgus, et Lätist alkoholi ostnute osakaal kasvas 62 protsenti. Kui 2016. aastal ostis Lätist alkoholi 21 protsenti vastanutest, siis möödunud aastal 34 protsenti vastanutest.
Spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinutest oli 58 protsenti mõõdukad tarbijad ja 18 protsenti rohked tarbijad.
Liigset joomist ei peeta enam nii suureks probleemiks
Liigset joomist ei peeta enam nii suureks probleemiks. Kui 2010. aastal arvas 77 protsenti vastanutest, et Eestis tarbitakse alkoholi palju või liialt palju, siis 2017. aastal arvas seda 59 protsenti inimestest.
Kui 2010. aastal arvas 78 protsenti vastanutest, et Eestis tuleks alkoholitarbimist vähendada, siis möödunud aastal leidis sama 65 protsenti inimestest.
