Õlletootjad: värske alkoholiuuring tutvustab poliitilise jonni tulemust. Aktsiisitõus pani inimesed hoopis rohkem jooma
Täna avaldati konjunktuuriinstituudi uuring alkoholiturust ja -tarbimisest. Selgus, et keskmiselt tarbisid Eesti elanikud 2017. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 10,3 liitrit absoluutalkoholi, mida on 0,08 liitrit enam kui tarbiti aasta varem.
Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms kommenteerib, et uuring tutvustab sel korral poliitilise jonni tulemust. "Lisaks kümnete miljonite maksuraha kaotusele riigi jaoks, on murtud ka aastatepikkune positiivne tervisetrend ja alkoholitarbimine on piiriostude tõttu pöördunud hoopis kasvule," nendib ta.
Härms selgitab, et Eesti valitsuse kinnitatud alkoholipoliitika roheline raamat sätestas ühe peamise rahvatervise eesmärgina saavutada tarbimise tase püsivalt alla 8 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta. "Alates 2012. aastast ongi alkoholitarbimine Eestis pidevalt vähenenud ja selle eesmärgi suunas liikunud, alanedes keskmiselt 0,5 liitri võrra aastas. Täna peame kahjuks tunnistama, et aktsiisipoliitikas üles näidatud poliitiline jonn lõhkus selle positiivse trendi. Kui äkilise ja põhjendamatu aktsiisikasvuga poleks loodud pinnast piirikaubanduse tekkeks, oleks varasema trendi jätkumine eeldatavasti viinud 2017. aastal tarbimise 7,8-7,9 liitrini elaniku kohta," ütles Härms.
Härms lisab, et täna ostavad Eesti tarbijad viiest piirikauplusest Lätis enam kui kolmandiku Eestis tarvitatavast õllest ja veerandi kangest alkoholist, soetades iga ostuga kordades suuremaid koguseid, kui nad teeksid seda kohalikust kauplusest ostes. "See tähendab, et mullusuvise aktsiisitõusuga tegi valitsus paradoksaalsel kombel alkoholi tarbijate jaoks suhteliselt odavamaks, millel on selge mõju tarbimisnumbrite kasvule," ütles ta.
Tema sõnul oleks Eesti ja Läti puhul optimaalne aktsiisierinevus akoholi puhul aktsiisierinevus 3 eurosenti liitri ja kanguse kraadi kohta. "See tähendaks jaekaupluses õllekohvri puhul umbes paarieurost hinnaerinevust võrreldes praeguse pea kahekordse hinnavahega. Sellise hinnaerisusega puuduks Eesti tarbijatel stiimul Lätti sõita; ühtlasi tooks see meile tagasi Soome turistid, keda on täna mullusega võrreldes kolm korda vähem," ütles Härms.
A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop kommenteerib, et piirikaubanduse puhul on tegelikud kogused ka kõige julgemad ennustused ületanud.
"Piirikaubandus Lätiga tõusis 2017. aastal ligi neli korda. Selleks aastaks me ennustasime tõusu jätkuvalt 68%, tegelikkuses tõusis aga esimese viie kuuga (võrreldes eelmise aasta esimese viie kuuga) 2,9 korda. Seega tugev lõunapoolse piirikaubanduse tõus jätkub ja seda täie hooga," ütles ta.
Teine suurem trend on Noobi sõnuil põhjapiirikaubanduse kadumine. "Esimese viie kuuga oleme müünud põhjapiirile ligi kaheksa korda vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kindlasti on sellega seotud ka turistide arvu vähenemine sellelt suunalt."
"Piirikaubandusel on kindlasti ka negatiivne mõju tarbimisele," räägib Noop. "Tänu piirikaubandusele on alkohol inimestele tegelikult muutunud odavamaks ja esimest korda 2017 alkoholi tarbimine ei vähenenud, vaid suurenes."
"Siin kindlasti on mõttekoht, mida riik siis on saavutanud?" küsib ta. "Alkoholitarbimine pole vähenenud, aktsiise ja käibemaksu alkoholilt saab riik umbes 120 miljonit eurot vähem kui planeeritud ja ka oluliselt vähem kui nendel aastatel, kus ülikõrgeid aktsiise polnud. Soome turistide arv väheneb, eelmisel aastal läks kinni üle 40 väikepoe…"
"Kokkuvõtteks - minu selge arvamus on, et riigi alkoholi ja aktsiisipoliitika on läbi kukkunud," lõpetab Noop.
