Läti reisifirma tegi eestlasele alatu ninanipsu. Bürokraatia tõttu on ebaseaduslikult küsitud tuhande euro tagasi saamine pea võimatu

Nüüdseks musta nimekirja kantud Läti reisikorraldaja ei soostu kliendile ülemakstud raha tagastama. Viimane võimalus on Alaril minna kohtusse, kuid see on Lätis tehtud väga keeruliseks.

Alari sõnul algas lugu nõnda: ta ostis pakettreiside vahendajalt Travel Dreamsilt reisi, mida korraldas Läti reisibüroo Mouzenidis. Reisi maksumus oli 1313 eurot.

Seejärel läks aga Travel Dreams pankrotti, mistõttu kadus ka võimalus reisile minna, kuna vahendaja jättis Alari raha Mouzenidisele maksmata. "Mouzenidis nõudis seda raha siis meilt, väites, et saame selle tagasi Travel Dreamsi tagatisest," räägib Alari. "Küsisime ka tarbijakaitsest enne kui makse tegime, kas see info on tõene ja saime sealt vastuse, et võime maksta selle puuduoleva summa ära ja teha hiljem avalduse selle raha peale."

"Kuna reisini oli ainult nädal aega siis pidime ka otsuse kiiresti tegema. Keegi ei öelnud meile, et kogu vastutus on Mouzenidisel, oleks tarbijakaitse jurist öelnud, et seadus on selline, et pakettreiside puhul on reisikorraldaja vastutav oma agentide tegevuse eest oleksime sellel hetkel hoopis teisiti käitunud," nendib ta.

Peale reisi ei soostunud aga Mouzenidis ülemakstud summat tagastama. "Alguses lubasid nad Eesti tarbijakaitsele, et maksavad raha tagasi, aga hiljem võtsid lubaduse tagasi. Kuna ka nende Eesti kontor on registreeritud Lätti, siis Eesti pool meid rohkem aidata ei saanud," ütles mees.

Alari pöördus ka Läti tarbijakaitseametisse, kust kinnitati, et Mouzenidis on nüüd mustas nimekirjas, kuid ka nemad ei saanud klienti raha tagasi saamisel aidata ning soovitasid Alaril Läti kohtusse pöörduda. See on aga mehe sõnul tõeline katsumus. "Kohtusse hetkel veel pöördunud ei ole, kuna see on tehtud võimalikult keeruliseks, kohtusse saab minna ainult Lätisse ja Lätist ei ole võimalik saada mingit ingliskeelset infot isegi riigilõivu maksmise kohta, lisaks tuleb kogu paberimajandus tõlkida läti keelde ja kes garanteerib, et nad ka siis soostuvad maksma.

"Kui nad ka siis ei maksa, mida järgmiseks?" küsib Alari. "Mul on teada kohus kuhu tuleb avaldus teha aga sinna kirjutades sain vastuse, et nad ei tohi mulle isegi seda öelda kui suur on riigilõivu määrä ja kontonumber. Kindlasti soovime kohtusse minna ja oma 6iguse eest võidelda!"

Tarbijakaitseamet: siin polegi muud võimalust, kui kohtusse pöörduda

Tarbijakaitseameti poolt andis omapoolse selgituse ameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda:

Tarbijakaitseamet ei ole teadaolevalt andnud ühelegi tarbijale sellist teavet, et Travel Dreamsi tagatise arvelt on võimalik rahuldada ka nende reisijate võimalikud nõuded, kelle puhul Travel Dreams on vaid pakettreisi vahendajaks. Pakettreisi toimumise eest vastutab siiski korraldaja.

Paraku esineb juhtumeid, kus kauplejad ei täida vabatahtlikult kohtuvälise vaidluste lahendamise organi otsuseid. Enamus riikides ei ole selliste kohtuväliste vaidluste lahendamise üksuste otsused aga sundtäidetavad, nii on näiteks ka Lätis. See tähendab, et kui kaupleja vabatahtlikult otsust ei täida, siis ei ole võimalik teda ka mingil viisil sundida tarbijale näiteks raha tagasi maksma.

Küll aga kasutatakse nii Lätis kui Eestis sarnast musta nimekirja süsteemi. See tähendab, et kauplejad, kes kohtuvälise vaidluse lahendamise organi otsust ei täida satuvad musta nimekirja, mis on avalik. Paraku ei heiduta ka see mõningatel juhtudel kauplejaid piisavalt.

Sellistes olukordades ei jäägi tarbijal oma õiguste kaitsmiseks paraku muud üle kui kohtusse pöörduda. Vaidluste puhul, kus nõue jääb alla 5000 euro on tarbijal võimalik kasutada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust, mis on loodud eesmärgiga lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid. Selle kohta saab täpsemalt lugeda ka EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt ja Euroopa E-õiguskeskkonna portaalist. Viimasest on võimalik infot leida ka erinevates Euroopa Liidu ametlikes keeltes, samuti on seal kättesaadavad kohtusse pöördumise vormid kõikides EL ametlikes keeltes. Euroopa E-õiguskeskkonna lehel on avaldatud ka eestikeelne üksikasjalik juhend Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohta, mis loodetavasti pöördujat abistab.

Piiriüleste vaidluste puhul tuleb esmalt kindlaks teha, milline kohus on pädev vaidlust lahendama. Põhimõtteliselt on alati võimalik pöörduda kostja alalise elukoha riigi kohtusse. See võib olla kohtuvaidluse lahendamiseks ka kõige efektiivsem valik, eriti kui vaidluse lahendamisel lähtutakse kostja alalise elukoha riigi õigusest. Samas tuleb tarbijalepingute puhul siiski arvestada ka eriregulatsiooniga, mille järgi on tarbijal õigus pöörduda ka selle liikmesriigi kohtusse, kus asub tarbija enese alaline elukoht.

Mitmed liikmesriigid aktsepteerivad väiksemate kohtuvaidluste puhul ka inglisekeelseid dokumente, kuid paraku mitte Läti kohus. Seega Läti kohtusse pöördumisel tuleks kohtudokumendid paraku eelnevalt tõlkida läti keelde.

Lisaks toome välja, et ei Tarbijakaitseamet ega EL tarbija nõustamiskeskus ei oma õigust tarbija eest kohtusse minna ega tarbijat kohtudokumentide koostamisel otseselt abistada. Samas, nagu tavaliselt, nii ka konkreetsel juhul oleme pakkunud tarbijale nii palju abi ja nõustamist, kui meil võimalik, et hankida vajalikku teavet teise liikmesriigi kohtusse pöördumise kohta, hõlbustamaks tarbijal kohtumenetluse algatamist.