Valitsus on saanud kõvasti kriitikat aktsiisipoliitika osas nii alkoholiaktsiisi tõstmisel tehtud valearvestuse eest, mistõttu laekus alkoholiaktsiisi 2017. aastal eelarveootusest 55 miljonit eurot vähem, kui ka kütuseaktsiisi tõstmise eest, sest kütuse hind veab endaga kaasa ka paljude teiste kaupade ja teenuste hindu ning piiriülene tankimine on levinud nii logistika- kui transpordisektoris.

Eelmisel nädalal tunnistas rahandusminister Toomas Tõniste, et valitsus ei teinud aktsiisitõusude kohta analüüse ei eelnevalt ega protsessi käigus, kuid elu näitas, et kui millegagi üle piiri minnakse, võib tulemus olla vastupidine.

Nüüd on rahandusministeeriumil siiski plaanis aktsiisiküsimust põhjalikult analüüsida ja selleks valmistatakse ette uuringut aktsiisipoliitika riskide, võimaluste ja mõju kohta majanduskeskkonnale.

"Aktsiisipoliitikas tehtud seniste otsuste mõju hindav uuring on kavandatud valmima järgmise aasta kevadeks," ütles Ott Heinapuu rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast. "Uuringu tulemuste põhjal on vajadusel võimalik teha järgnevaid otsuseid."

Heinapuu sõnul kuulutab rahandusministeerium lähiajal välja riigihanke, et leida välist partnerit, kes uuringu läbi viib. Ministeerium on saanud uuringu tegemiseks toetust Eesti Teadusagentuuri teadmistepõhist poliitikakujundamist toetava programmi RITA kuuendast taotlusvoorust.

"Toetus katab poole uuringu kulust, teise poole katab rahandusministeerium enda eelarvest," sõnas ta.

RITA programmi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.