Uus oht tõstab pead: kerkivad kütuse hinnad toovad sotsiaalsed rahutused

Aastaga pea 70% tõusnud toornafta hinna tõttu kerkivad kütusehinnad on toonud kaasa massilised meeleavaldused Brasiilias, Jordaanias ja Marokos. Kardetakse, et sotsiaalsed rahutused levivad ka teistele arenevatele turgudele nagu Argentiina ja Türgi, kui naftabarreli hind peaks tõusma praeguselt 76 dollarilt 100 dollarile, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

100 dollari tasemel oli naftabarreli hind suurema osa ajast aastatel 2008- 2014.

„Sotsiaalsete rahutuste risk oleks sellisel juhul [100 dollarini jõudmisel] väga laialdane,“ lausus konsultatsioonifirma Oxford Economics globaalsete makromajandusuuringute juht Gabriel Sterne.

„See annab hoobi neile riikidele, kes ei sa endale hoope lubada. Ja need on kohad, kus sündmused hakkavad tulevikus arenema,“ lisas ta.

Capital Economicsi Ladina- Ameerika analüütik Quinn Markwith lisas, et kütusehindade tõus võib poliitilisi pingeid regioonis oluliselt suurendada. Kuna kütusehindade tõus on tarbijate jaoks oluliselt nähtavam ja selgem kui teiste kaupade kallinemine, siis see suurendab tema sõnul oluliselt vastureaktsiooni võimalust.

Oxfordi ökonomeetriline mudel näitab, et tarbimise suurenemisest tingitud naftahinna tõusul 100 dollarini barrelist oleks arenenud majandustele suhteliselt tagasihoidlik mõju, sest vaevalt naftahinna tõus palga- hinna spiraali kaotaks ehk siis suhteliselt lõtva rahapoliitikat see ei ohusta.

Veelgi enam, energial on arenenud majanduste inflatsioonikorvis suhteliselt väike kaal ning viimastel aastakümnetel on naftanõudluse mõju sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ühikule järsult vähenenud.
Kuid pilt võib naftat importivate arenevate majanduste jaoks olla erinev ning Sterne hoiatab, et osade riikide jaoks võib see mõju olla eriti suur.

Kaubandustingimuste muutus, tugevnev dollar, kapitalivoogude muutus ning mitmete riikide kütusesubsiidiumite kärpimine jätavad tarbijad tõusvate hindade meelevalda ning selle mõju võib olla väga valulik.
Nii näeb Oxfordi mudel ette, et nafta hinna tõustes 100 dollarini barrelist oleks naftat importivate arenevate riikide inflatsioon aastatel 2018-2020 keskmisest 0,7 protsendipunti kõrgem kui baasstsenaariumi 85 dollarilise nafta hinna korral. SKT aga 0,7 protsendipunkti madalam.

Mõju on osade riikide jaoks aga veelgi suurem. Bulgaaria, Filipiinide ja Kreeka SKT kasvumäär kahaneks mudeli kohaselt enam kui 1,3 protsendipunkti võrra ning inflatsioon tõuseks 1,5 puntki kõrgemaks kui baasstsenaariumi korral.

Juba niigi odavneva valuuta ning kesise majanduskasvuga kimpus Argentiina ja Türgi peaks samuti leppima uue inflatsioonitõusu ning majanduskasvu vähenemisega.

Arenevate turgude raskekaallased India ja Hiina on küll mõjudele oluliselt vastupidavamad, kuid ka need riigid peaksid 100 dollari tasemele kerkiva naftabarreli hinna korral leppima suureneva inflatsiooni ning kahaneva kasvuga.

„Haavatavad arenevad turud on suurim mure,“ tunnistas Sterne.