Miks Venemaa ei karda Kaspia gaasi Euroopasse viivat gaasitoru?

Türgis avati Trans-Anatoolia gaasiühendus (TANAP), mis alates juulist Aserbaidžaani suurimalt gaasiväljalt Şahdəniz, täpsemalt Şahdəniz-2-lt gaasi Türki toimetab.

Esimesel aastal on tarnemaht umbes 2 miljardit kuupmeetrit. Edaspidi maht igal aastal kasvab ning peaks 2020. aastal olema 6 miljardit kuupmeetrit. Selleks ajaks peaks gaas jõudma mitte ainult Türki vaid ka Euroopa Liitu, kirjutab Deutsche Welle.

12. juunil osalesid pidulikul avamisel Türgi, Aserbaidžaani, Ukraina ja Serbia presidendid, Bulgaaria peaminister ning projektis osalevate energeetikafirmade esindajad.

TANAPi torujuhe on veidi üle 1800 km pikk. Gaasitoru ehituse kokkulepe sõlmiti 2012. aastal, ehitus algas 2015. aastal ning on ametlikel andmetel seni maksma läinud 6 miljardit dollarit. Selles osalevad 7 riiki ja 11 firmat ning Euroopas on see saanud nime Lõuna gaasikoridor (Southern Gas Corridor).

Lõuna gaasikoridor koosneb kolmest gaasijuhtmest: Lõuna-Kaukaasia (Bakuu-Tbilisi-Erzurum), Trans- Anatoolia (TANAP) ning Trans–Aadria (TAP).

Kütus peaks Euroopa Liitu jõudma järgmist teed pidi: gaas liigub Aserbaidžaani Şahdəniz 2st Türki, seejärel peaks osa sellest liikuma 800 km TAPi mööda Türgi-Kreeka piirini, sealt Põhja-Kreeka, Albaania ning Aadria mere kaudu Itaaliasse. Planeeritud aastane algne võimus on 16 miljardit kuupmeetrit, millest kuus jäävad Türki. Kogu projekti maksumus on 40 miljardit dollarit.

Euroopa Liit ja selle huvi TAPi ja TANAPi vastu
Erinevalt Venemaa Nord Stream 2st toetas Brüssel Kaspia gaasi Türgi kaudu Euroopa Liitu toomist. Euroopa Komisjoni asepresident, energeetika valdkonna eest vastutav Maroš Šefčovič nimetas seda oluliseks verstapostiks uue energiatee rajamisel ning Euroopa Liidu energiasõltumatuse tugevdamisel. „Me kõik võidame sillast Kaspia mere regioonide ja Euroopa turu vahel,“ kinnitas ta.

Šefčoviči sõnul on pikaajaline eesmärk vabal konkurentsil ning diferentseeritud tarnetel tugineva ühtse Euroopa energiaturu loomine. Lõuna gaasikoridori arendamisega loodab euroliit sõltuvust Vene gaasimonopolist Gazpromist vähendada. Deutsce Welle kirjutab, et praegu ületab koridori poliitiline tähtsus majanduslikku.

10 miljardit kuupmeetrit gaasi on euroliidu aastast ligi 500 miljardi kuupmeetrist tarbimist arvestades piisk meres. Sellest ligi 130 miljardit kuupmeetrit tuleb liidust endast, ülejäänud osa imporditakse Eurostati andmetel Venemaalt ja Norrast ( 37%), Alžeeriast (alla 13%) ning Katarist ja teistest riikidest (üle10%).

Deutsche Welle kirjutab, et etapilisel edul Lõuna gaasikoridori loomisel võib olla ka reklaamiefekt, mis veenab potentsiaalseid tarnijaid, näiteks Türkmenistani, projektiga liituma. Ei ole juhus, et Maroš Šefčovič juba järgmisel päeval pärast TANAPi avamist teatas, et euroliit on valmis Trans-Kaspia torujuhet puudutavad läbirääkimised ellu äratama. Kaspia mere põhjast kulgeva torujuhtme kaudu saaks Türkmenistani gaas Europasse jõuda.

Venemaa gaasimonopol Gazprom on rahulik ja selleks on ka põhjust

TANAPi käivitamisest võidavad paljud riigid: Aserbaidžaan tugevdab oma positsiooni energiaressursside tarnijana, Türgi kasu seisneb mitte ainult selles, et ta on saajariik, vaid ka energiakese ja -jaotaja. Lisaks Kaspia gaasile loodab Ankara ka transiidimakseid Gazpromi arendatavast Türgi gaasijuhtmest (Turkish Stream), mille eesmärk on samuti gaasi mitte ainult Türki, vaid ka Euroopa tarbijatele toimetada.

Venemaad konkurentide täiendav surve Euroopa turul seni ei ohusta. Esimesed Kaspia gaasi tarned TANAPi ja TAPi kaudu ei jõua Itaaliasse enne 2020. aastat. Nende torujuhtmete aastast läbilaskevõimet võib suurendada 10-lt 24 miljardi kuupmeetrini, järgmises etapis kuni 31 miljardi kuupmeetrini.

Aga ka sellisel juhul jääks kogu projekt suhteliselt väikeseks: Nord Stream 2 võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit aastas.

Venemaa gaasimonopoli rahulikkusel on ka teised põhjused. Üks neist seisneb selles, et Moskva aitab faktiliselt ise TANAPit gaasiga täita. Asi on selles, et vähemalt praegu ei jätku Aserbaidžaanil kõigi oma kohustuste täitmiseks gaasi. Seetõttu leppisid Gazprom ning Aserbaidžaani riiklik naftafirma SOCAR eelmise aasta lõpus kokku, et taastavad 2006. aastal katkenud vene gaasi tarned riiki. Vastavalt lepingule on tarnete maht 1,6 miljardit kuupmeetrit aastas.

Aserbaidžaani probleemid võivad olla ajutised. Riigil on suured loodusliku maagaasi varud. Şahdənizi maardla mahuks hinnatakse 1,2 triljonit kuupmeetrit. Selle aasta lõpuks peaks gaasitootmine järsult kasvama: eelmise aasta 9 miljardilt kuupmeetrilt 25 miljardi kuupmeetrini.

Gazprom sai toetuse ka ootamatust kohast: uuelt Venemaa suhtes hästi meelestatud Itaalia valitsuselt. Juuni alguses TAPi projektist rääkides, ütles keskkonnaminister Sergio Costa, et arvestades riigi uut energiapoliitikat ning vähenevat gaasinõudlust, tundub see projekt mõttetu.
Deutsche Welle möönab, et tõepoolest nõudlus gaasi järele Euroopas stagneerub ning ekspertide üksmeelse hinnangu kohaselt see vaevalt lähiajal kasvama hakkab. Samas aga väheneb Euroopa enda gaasitootmine. Ning ei ole selge, kas Costa sõnadele järgnevad ka mingit TAPi vastased sammud. Koalitsioonilepingus ei ole gaasiühenduste kohta sõnagi, märgitakse vaid, et Itaalia panustab taastuvateel energiakandjatele.

Costa ise on öelnud, et edasisteks sammudeks on vajalik valitsuskabineti nõusolekut. Apuulia maakonna juhid kinnitasid, et on projektist keeldumisele vastu, kuid soovivad, et gaasiühendus suunatakse turismipiirkondadest kaugemale. Kui nende häält kuulda võetakse, võib TAPi ehituse lõpetamine venida ning sellega koos esimeste Kaspia esimeste gaasitarnete jõudmine Euroopasse.