Pankurid lubavad: lähitulevikus on maksete laekumine vaid sekundite küsimus
Aastal 2014 käivitus SEPA ehk ühtne Euroala maksetepiirkond ja ka Eestis pankadevaheliste maksete kiirus vähenes. Ometi arvab suur osa ühiskonnast, et maksed peaksid liikuma kiiremini. Reaalsus on aga see, et õhtupoolikul ja nädalavahetusel ühest pangast teise raha lihtsalt kanda ei saa.
Eelmise aasta sügisest muutus aga euroalal võimalikuks välkmaksete teostamine, mis tähendab, et hiljemalt 10 sekundi jooksul peaks jaeklientidel olema võimalik kanda kuni 15 000 eurot ühest pangast teise. Et see võimalus reaalsuseks saaks, peab võimalikult palju panku sellega liituma. Täna on välkmaksete lahendusega Eestist liitunud vaid SEB. See, koosmõjus uue ELi makseteenuste direktiiviga, mis võimaldab kolmandatel osapooltel ligipääsu kontoinfole, omab potentsiaali uute makseteenuste massideni jõudmiseni.
Diskussiooni vältel tõi Transferwise'i esindaja Lars Trunin välja, et ühised standardid pankade vahel aitab tulevikus vältida kommunikatsioonitõrkeid ning ususb, et kui me emailide saatmise eest ei maksa, siis pole loogiline ka maksete eest tasu välja käia - mõlema puhul on tegu informatsiooni liikumisega.
Müller avaldas lootust, et euroalaülene süsteem võimaldaks raha liigutada mugavasti netipanka sisselogimata ning kaotaks vajaduse sihtkonto kontonumbritki teada, telefoninumbrist võiks piisata.
Parik rääkis, et tema teada on ka teistel Eesti kommertspankadel tugev motivatsioon välkmakse lahendustega lähiajal välja tulla. Lisaks rõhutas SEB juht, et ehkki tulevikus tuleb lisaks kommertspankadele juurde uusi makseteenuste pakkujaid, on oluline ka süsteemi turvalisusele tähelepanu pöörata.
Puusepp võrdleb välkmakseid majanduse vereringe kiirendamisega ning märgib, et mõiste nagu "raha on teel" kaob nende kontekstis täiesti ära. Lisaks näeb ta välkmaksetes traditsioonilise panganduse vastust uue maailmaga kaasas käimiseks.
Kui populaarsed on välkmaksed, saab vaadata videost:
