Maksu- ja tolliamet: varasemate „Panama paberite“ alusel me täiendavaid maksumenetlusi ei alustanud
Panama paberite uue lekke ehk avalikuks tulnud 1,2 miljoni dokumendi puhul on suures osas tegemist kaost meenutava kirjavahetusega õigusabifirma Mossack Fonseca töötajate, pankurite, raamatupidajate ja juristide vahel, mis järgnes eelmisele lekkele. Tuhanded dokumendid puudutavad Eestit.
Rainer Lauritsa sõnul on sellised andmelekked maksu- ja tolliameti jaoks sarnased vihjeinfoga. "See tähendab, et maksumenetluse alustamiseks peavad ka meile kättesaadavad muud andmed andma põhjust esitada konkreetsele ettevõttele/ettevõtjale täpsustavaid küsimusi," ütles ta.
Sellised vihjed aitavad tema sõnul reeglina vaid suunata tähelepanu konkreetsetele asjaoludele. "Varasemate „Panama paberite“ alusel me täiendavaid maksumenetlusi ei alustanud. Küll oli kättesaadava info põhjal nähtav, et meile huvipakkuvad võimalikud rikkumised on ületanud tähtaja 5 aastat, mille puhul tahtliku rikkumise korral on võimalik maksu määrata. Selle tähtaja sisse peab jääma kogu vajaliku info kogumine ja tõendamine. Kuna aga ülevaade lekkinud andmetes täieneb pidevalt tänu riikidevahelisele koostööle, siis töötame andmeid jooksvalt läbi," ütles Laurits.
Mäletatavasti avalikustas rahvusvaheline uuriva ajakirjanduse konsortsium (ICIJ) 2016. aasta kevadel meediale uurimistöö, mis põhines üle 11,5 miljonil Panama õigusabifirmast Mossack Fonseca lekitatud dokumendil. Viimased puudutasid circa 200 000 ettevõtet. Dokumendid olid õigusabifirmas loodud ajavahemikus 1970-2016. aasta algus.
Kokku lekkis nüüd 1,2 miljonit dokumenti. Neist vanimad on pärit 2016. aastast ja uusimad 2017. aasta detsembri lõpust. Praeguse lekke puhul kirjutab Postimees, et andmekogus on ligikaudu 5000 Eestit puudutavat dokumenti ja e-kirja.
