Ümarlaud: piirikaubanduse levik on loonud soodsa pinnase varimajanduse kasvuks
Tänasel aktsiisipoliitika ja salaturu ümarlaual toodi välja, et hiljutised järsud aktsiisitõusud ning sellest tulenev piirikaubanduse levik on loonud soodsa pinnase varimajanduse kasvuks.
Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Lasse Lehise sõnul on aktsiisipoliitika tulemusel ilmnenud mitmed negatiivsed mõjud, mille eest hoiatati juba aktsiisipoliitika menetlemise ajal. „Kahjuks on praeguse aktsiisipoliitika tulemusena hoo sisse saanud piirikaubandus ning kasvanud salaturg. See on jätnud Eesti ühiskonna ilma vajalikest maksutuludest. Tekkinud olukord vajab süvendatud analüüsi ning aeg on vigade paranduseks,“ kirjeldas Lehis.
Ka Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts nentis, et varimajanduse kasvule on tõuke andnud riigi viimase aja läbimõtlematud ja põhjaliku mõjuanalüüsita tehtud otsused ning muudatused. „Inimesed näevad lõunapiiril kaupade ostmises kasumlikkust, mistõttu seda ka tehakse. Kui see rada on juba sisse käidud, siis selle levikut on pea võimatu piirata. Inimeste tarbimisharjumuste muutmiseks peab riik aktsiiside tõstmise asemel panustama sisulistesse tegevustesse, alates teavitusest kuni noorte huvitegevuseni, mitte otsima probleemidele lahendusi seaduste ja maksusüsteemi muutmise abil,“ rõhutas Palts.
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu prognoosi kohaselt müüakse käesoleva aasta lõpuks Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis on 23 protsenti rohkem kui möödunud aastal. „See on alkohol, millest võib saada illegaalse turu osa, sest ajal, mil kodumaine müük on drastiliselt vähenenud, langes kange alkoholi tarbimine möödunud aastal väga tagasihoidlikult. Olukord, kus Lätist pärinev muidu legaalne alkohol muudetakse Eestis edasimüümisel illegaalse turu osaks, on tekkinud alates 2015. aastast kehtestatud järskude aktsiisitõusude tulemusena. Kange alkoholi turul toimunud muutused on ebaloomulikud ning neist ei võida keegi,“ ütles Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuht Triin Kutberg.
„Maksu- ja tolliameti mõne aasta tagune suurem pingutus tubakatoodete salaturu kontrolli alla võtmiseks kannab senini üldises plaanis vilja. Samas on põhjust ettevaatlikuks skepsiseks. Näeme, et alkoholiostudest võimendunud piirikaubanduse mõju on jõudnud edasi teiste kaupadeni, sealhulgas tubakatoodeteni. Lähiajal kasvavad riskid veelgi. Eesti radikaalse aktsiisipoliitika tõttu tõusis keskmise Eestis ja Lätis müüdud sama brändi paki hinnavahe seniselt 30 sendilt 50-60 sendini. Seetõttu näeme juba praegu, et riigikassale negatiivset, ent formaalselt legaalset piirikaubandust hakkab täiendama ebaseaduslik piirikaubandus, kus Lätist tuuakse tooteid Eestisse edasimüügiks. Piirikaubanduse netomõju Eesti tubakatoodete turule on 2018. aasta esimesel poolel mitmekordistunud – siinsete kauplejate kahjuks. Mõjutab see aga kogu tarneahela käekäiku ja muidugi ka aktsiisilaekumisi,“ ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.
Eesti e-sigareti turuliidri Nicorexi juhi Sven Kotke sõnul on e-sigareti müüjad teinud suuri investeeringuid laboritestide läbiviimiseks ja aktsiisisüsteemile üleminemiseks, kuid suurenenud salaturg seab kahtluse alla selle tasuvuse. „Maksuametnike reidid aitavad e-sigareti turgu korrastada ja kvaliteeti tagada, kuid järsu aktsiisitõusu tulemusena on suurenenud kontrollimata salakauba pakkumine. Salaturul müüdavate e-sigareti vedelike ja komponentide kordades odavam hind ahvatleb tarbijat oma tervisega riskima ja kasutama tundmatu päritoluga kaupa, millele ei ole tehtud kvaliteedikontrolli ja nõutavaid laboriteste. Seejuures jääb Eesti riik sala- ja piirikaubanduse tõttu ilma vajalikust aktsiisitulust,“ kirjeldas Sven Kotke.
